2004. aastal oli filmitööstus hoopis teistsugune: Disney ei valitsenud veel üksipäini kinokassat ega omanud parimate animatsioonistuudiote hulka kuuluvat Pixari (Foxist, Marvelist ja Lucasfilmist rääkimata), "Star Warsi" saaga oli näiliselt eellugude triloogiaga läbi saamas ning superkangelasefilmid polnud nii populaarsed kui praegu, sest "X-Meeste" seeria oli alles algamas ja Marvel alles katsetas, mis töötas ja mis mitte.

Seetõttu oli omal ajal niru kassatulu teinud, kuid paljude lemmikuks kujunenud "Raudhiiglase" ("The Iron Giant") režissööri Brad Birdi teine film, superkangelaste perekonnast kõnelev ootamatult tõsine animatsioon "Imelised" ("The Incredibles"), omamoodi julge samm.

See tasus end ära. Film oli edukas, seda armastasid kriitikud, lapsed ja täiskasvanud, võitis kaks Oscarit ning kinnitas Pixari veelgi tugevamalt oma ala parimate hulka. Nüüd jõudis 14 aastat hiljem kinodesse "Imelised 2". Kas on ajad on niivõrd palju muutunud, et film superkangelastest enam ei kõneta, sest selliseid lugusid on olnud eriti viimase 10 aasta jooksul niivõrd palju? Sellele polegi nii lihtne vastata.

"Imelised 2"

Ühelt poolt mõjub "Imelised 2" taaskord väga värskelt, sest Marveli, Foxi ega Sony omandusse kuuluvate superkangelaste lood pole kordagi rääkinud niivõrd otseselt ühest perekonnast. Jah, perekond on alati olnud osa loost, sest päeva päästvate kangelaste meeskonnad, mis sageli koosnevad heidikutest, moodustavadki omamoodi sümboolse perekonna, kuid nii nagu juba mainisin, siis on päris perekondi olnud väga vähe.

Teiselt poolt kordab "Imelised 2" väga palju esimeses osas läbi käinud teemasid, süstides loosse ka korraliku annuse feminismi, mis muidugi ei kanna Pixari filmidele omaselt väga otsest sõnumit, vaid seda kasutatakse pigem 14 aasta jooksul ühiskonnas toimunud muudatuste ilmestamiseks. Niisiis, mõjub "Imelised 2" värskelt, sest perekonnaelu puudutavate teemadega superkangelasefilme pole, kuid samas ka ennastkordavalt, sest nii esimene osa kui ka Zack Snyderi 2009. aasta "Valvurid" ("Watchmen") ja Marveli 2016. aasta "Kapten Ameerika: Kodusõda" ("Captain America: Civil War") käsitlesid superkangelaste keelamist ning need samad perekonda puudutavad teemad, mis töötasid esimeses suurepäraselt, leiavad uuesti kasutust ka teises.

Teise osa kõige huvitavam osa seisneb aga selles, et kahe filmi linastusaegade vahel võib olla 14 aastat, aga loo mõistes on põhitegevusest möödunud kõigest kolm kuud, mis peategelaste jaoks tähendab, et esimese osa mälestused on väga värsked ja seda eeldatakse ka vaatajatelt ning väga palju polegi jõudnud veel selle lühikese ajaga muutuda, kuid see ei tähenda, et neid muutusi ei tuleks.

Kui esimeses osas olid superkangelased seadusega ära keelatud, mis ei takistanud muidugi kedagi kordagi maailma päästmast. Teises osas pole see reegel veel kuskile kadunud, kuid perekond Parr ei lase end sellest häirida ning tegutsevad kangelastena edasi maailmas, kus neid jahitakse politsei poolt ja pistetakse ka pokri, mis on iseenesest kummaline, sest antud juhul omavad kõik tegelased üliinimlikke võimeid, mistõttu ei pea nad laskma end kinni võtta, aga teevad seda ikkagi. Põhjuseks on kunagised kuldajad, mil kangelased olid au sees ja kuna rahvas neid endiselt väärtustab, siis käituvad ka nemad väärikalt, isegi kui seadused on ebaausad.

"Imelised 2"

Esimene osa keskendus laste kasvatamisele, neile eeskujuks olemisele ja oma tõelise mina avastamisele ja näitamisele (kangelaseks olemine). Teine osa võtab samuti ette laste kasvatamise, sest perekonda on lisandunud väike beebi, kes hakkab samuti erinevaid võimeid omandama. Suur osa filmist keskendubki Bob Parri ehk Härra Imelise katsele kasvatada oma lapsi üksi, samal ajal kui naine läheb kohaliku meediatööstuse juhi palvel kangelaste mainet päästma, üritades heategude abil muuta asjaosaliste arvamust seaduste osas.

Bpb selleks ülesandeks ei kõlba, sest tema kangelasteod toovad alati kaasa kaost ja see oli ka üks põhjustest, miks kangealsed üldse ära keelati. Bobi ülesandeks jääb hoida beebit, hoolitseda väikse marakratist poja eest ja vaadata nõutult pealt, kuidas teismeline tütar temast aina kaugeneb. Muidugi ei saa ta ülesandega alguses hakkama, kuid hiljem kõik juba laabub, sest selline on lugu - mees ei pea olema kostüümis kangelane, et sooritada vägitegusid, sest igapäevaelus piisab beebi visatud toidust määrdunud särgist, magamatusest lohku vajunud simadest ning sellest kõiki lapsevanemaid valdavast üliinimlikust jõust lapsi hästi üles kasvatada, neid õpetada ja samas ka eeskujuks olla.

Bobi naine Helen loodab, et kui meedia jälgib iga tema sammu, siis näevad kõik, et kangelasi on vaja, kuid selle ümbert kasvab välja hoopis midagi muud, sest kurjad jõud tahavad seda plaani mitte ainult nurjata, vaid näidata maailmale, et neil pole enda eest hoolitsemiseks kangelasi vaja. Õpitud abitus on ohtlik ning see idee kannab antagonisti motiivid ka kenasti välja. Samas on tegu ka filmiga, kus klassikaline hea ja kurja vaheline võitlus polegi nii olulisel kohal, sest karakterite areng ja loo jooksul õpitu on palju tähtsam.

Kahetunnise filmi kohta jagub siin nii nalja väga noortele kui ka teismelistele. Unustatud pole ka lapsevanemaid, sest esimene osa paistis siiski silma selle poolest, kuidas lastega kinno läinud vanemad tundsid end ekraanil olevates tegelastes ära. Teine osa suudab naerma panna nii lapsed kui ka täiskasvanud, kes võivad laginal naerda, kui Bob üritab beebi eest hoolitseda, pojale matat õpetada ja tütre armuelu parandada.

"Imelised 2" haarab kinni superkangelaste rohkusest ning teeb sellest oma loo, millega tahab öelda, et kangelased võivad meie seas olla, kuid see ei tähenda, et ka nemad poleks inimesed, kes ei pea poes käima, lapsi kasvatama, mähkmeid vahetama ja head vanemad olema. Nad on kangelased nii kodus kui linnatänavatel. Sellist soojust näeb ekraanil harva, aga samas tunneb selle alati ära, sest see on ikkagi Pixari käekiri, kuhu mahuvad ka loominguliselt animeeritud märulistseenid, mida võimendavad erinevate võimetega kangelased tõeliselt võimsaks ja suure südamega meelelahutuseks.

"Imelised 2" eellinastused toimuvad juba praegu, film linastub ametlikult 3. augustil.