1962. aastal linastus esimene Eon Productionsi Bondi-film "Agent 007: Dr. No". Filmis lõi kaasa tollal 34-aastane näitlejanna Eunice Gayson, kes mängis esimest Bondi-tüdrukut, kuigi tema jaoks ei alanud filmivõtted sugugi roosiliselt.

Eelarve oli kitsas. Sellest tulenevalt polnud ka kostüümidele raha laristada. Gayson kandis kleiti, milles ta tundis end ebamugavalt. Stseen nägi ette, et ta kannab seda pruunides ja kuldsetes toonides kaunistatud kasiinos.

Gaysoni enda sõnul kadus ta justkui kogu ümbritseva keskele ära. Ta sulandus kokku seinte ja põrandatega. Et kuidagigi olukorda parandada, saatis režissöör Terence Young Gaysoni koos assistendiga lähedal asuvasse poodi. Ehk suudavad tüdrukud kiiresti midagi kokku panna. Ka see katse kukkus läbi. Selgus, et pood müüs peamiselt villaseid kleite.

Poest väljudes nägid mõlemad naised imekaunist õhtukleiti. Lähemal vaatlemisel selgus aga, et kleit oli väga palju suurem, kui oleks vaja olnud. Gayson oleks sellesse uppunud. Sellele vaatamata otsustati kleit ära osta. See paistis pruuni taustalt hästi välja. Et kleit parajaks muuta, lõigati sellest külje pealt poolt ära. Seejärel pandi kleit vasakult küljelt pesupulkadega kinni.

Stseeni ajal kõndis Gayson äärmise ettevaatlikkuse kaardimängulauani. Kõik ikka selleks, et pesupulgad ei paistaks. Gayson oli ümbritsetud viisakatest meestest, kes kandsid smokinguid. Stsenaariumi kohaselt kaotab Gayson kaardimängus ja seepeale ütleb talle James Bondi kehastav Sean Connery, et imetleb preili julgust ja küsib ta nime.

Kui neiu küsib Bondi nime, ütleb Connery "Bond", süütab sigareti ja lisab "James Bond". See on üks kinoajaloo tuntumaid hetki, milles paljastub Bondi julge ja seksikas olek. See on koht, millest ilmneb, et ta ei karda midagi.

Filmis otsustab Sylvia Trenchi kehastav Gayson minna salaja Bondi eluruumidesse ja teda üllatada. Kui Bond jõuab kohtumiselt M-iga tagasi, leiab ta eest Trenchi, kes kannab kõrgeid kontsi, Bondi triiksärki ja mängib golfi. Sealt arenevad asjad muidugi edasi.

Kinolinadele jõudes sai filmist hitt. Loomulikult jäi vaatajatele silma ka blondipäine kaunitar Ursula Andress, kes avaldas filmifännidele kõige suuremat muljet. Gaysoni tegelaskuju on aga märkimisväärne selle poolest, et Sylvia Trench astus tegelasena üles ka järgmises Bondi-filmis, milleksoli 1963. aasta "Agent 007: Armastusega Venemaalt" ("From Russia with Love").

Kui Bondi-filmid võttis üle režissöör Guy Hamilton, otsustas ta, et Bondil pole vaja regulaarseid tüdruksõpru. Niisiis jäeti hüvasti ka Sylvia Trenchi tegelaskujuga.

Enne Bondi-filmis näitlemist oli Gayson teinud karjääri teatri- ja filminäitlejana. Lisaks sellele oli ta ka hea lauljal. Näiteks mängis ta 1961. aastal ilmunud filmis "Helisev muusika" baruness Elsa Schraederit. Ja kuigi Gaysonil oli treenitud hääl, loeti ta häälele Bondi filmis peale. Seda tehti sel ajal aga paljude filmidele juures.

Gayson ja Connery olid tuttavad juba enne "Agent 007: Dr. No" võtteid. Gaysoni üks esimesi "Dr. No" võttepäevi oli üks esimesi ka Connery jaoks. Gayson meenutab, et Connery oli ka pisut närvis oma ridade ütlemisega.

Režissöör Terence Young ütles Gaysonile, et mine tee Conneryga paar jooki. Et äkki see rahustab mehe maha. Peale mõnda jooki oli Connery rahulik ja ütles "Bond, James Bond" täpselt nii nagu see ajalukku on läinud.

Gayson oli hilisemas elus kaks korda abielus ja tal on tütar, kes mängis ühes kasiinostseenis 1995. aasta 17. Bondi-filmis "Agent 007: Kuldsilm".

Allikas: The Vintage News