Romantiline komöödia on see vaid tingimisi, sest romantikat on vähe ja veelgi vähem saab linalugu jälgides naerda või muiata – või end lihtsalt mõnusalt tunda.

Stsenaariumil pole tegelikult viga, seal on särtsakat dialoogi ja toredaid lööklauseid... kuid sellised materjal ja formaat toimiksid ainult siis, kui asja tooksid ekraanile võimekad näitlejad. R ja R küll ei suuda siia piisavalt elu puhuda. Kes iganes ütles, et romantiline komöödia on „lihtne” žanr, see küll valetas.

Jah, jälgides näiteks HBO menusarja "Curb Your Enthusiasm" võib tunduda, et selline virisemisele ja ebamugavustunde kruttimisele rajanev komöödia valmistab end praktiliselt ise, sest maailm toob meile palju põhjuseid nurisemiseks. "Reisisiht – pulm!" on siiski elav tõestus, et kõige väärtusliku nimel tuleb siiski vaeva näha ning ainult heast sisust või heast teostusest ei piisa, et kvaliteet samuti hea oleks.

Kas ma mainisin sõna „formaat”? Just. Sest meie ees pole siin mingi tavaline peavoolu romantiline komöödia, mis suudaks mingil määral toredat äraolemist pakkuda puhtalt kvantiteediga – et korraga toimub nii palju, et küllap vaataja midagi ikka endale leiab.

"Reisisiht – pulm!" on hoopis suurem väljakutse – nii tegijatele endile kui ka publikule. Ekraanil leiab aset korraga väga vähe, peamiselt näeme Ryderit ja Reevesi vestlemas, maailm nende ümber on tihtipeale üsna staatiline, koosnedes näiteks hotellitoa seinast. Tegelased lihtsalt räägivad, torisevad elu ja suhete üle ning kumbki pole ka ise eriti võluv isiksus, kellega kohe tahaks aega koos veeta.

Ma tean, korralike näitlejatega võiks sellisest lähtepunktist veel suurte tulemusteni jõuda. R ja R puhul tuleb paraku piirduda kokkuvõtva sõnaga „hale”.

Reeves on oma rollis veel kuidagi vastuvõetav, ta jääb truuks talle kui näitlejale omasele ilme- ja emotsioonivaesele lakoonilisele esitusele ning veab sellega läbi nagu ikka. Meenutan, et ta polegi kunagi väitnud, et on enamat kui lihtsalt üks kutt, kellel oli õnne filmimaailmas läbi lüüa – pealegi on ta parimad filmid märulikesksed, kus näitlejatööd ei pruugi olla kandva tähtsusega.

"Reisisiht - pulm!"

Vaene Ryder aga pingutab oma sooritusega lihtsalt üle. Tahaks kohe tema vanu kuulsamaid filme 1980-90ndatest üle vaadata, et veenduda, et kas see kunagine Ameerika Särasilm on aja jooksul viletsamaks näitlejaks muutunud või oli ta lihtsalt alati kehvake. Liiginnukad näokrimpsutamine ja peaga vehkimine viitavad vähemalt, et ta väga tahaks head tööd teha või humoorikalt mõjuda, aga tulemus on siiski kunstlik ja ebaatraktiivne.

Heal režissööril võib teinekord olla suur panus selles, et näitlejatest parimad võimalikud sooritused välja meelitada, aga isegi kui "Pulma" režissöör oleks geenius, siis jääb üldine tempo nende kahe konkreetse näitleja jaoks ilmselt liiga kiireks.

Ryder ja Reeves annavad küll oma parima, et end kogu sellest suurest jutukogusest etteantud lühida aja jooksul läbi mugida, aga seda üldise usutavuse arvelt.

Parim, mida tulemuse kohta öelda, on see, et see kõlab nagu korralik audioraamat. Autorite poolt ilmselt algselt kujutletud rütm ja kulgemine jäävad paraku kättesaamatuks. Ja kahel peaosatäitjal on lisaks omavahel märkimisväärselt vähe särtsu ja keemiat, kuigi see on neil juba neljas kord ühises filmis osaleda.

Kui positiivse tooniga lõpetada, siis teos muutub pärast „kohustuslikku” seksistseeni ehk umbes 20 minutit enne lõppu veidi paremaks. Või siis tundub nii ainult eelnevaga võrreldes, kuna seksistseen on nii pikk ja piinlik. (Parim, kuidas seda kokku võtta, on öelda, et vähemalt püüti luua midagi tavapärasest erinevat.)

Ainuke osa, mis mulle tõesti meeldis, oli see lühike lõpustseen. Siin on rohkem elegantsi ja mingit sõnadega raskesti kirjeldatavat stiilsust kui kogu ülejäänud linaloos kokku.

"Reisisiht - pulm!" on praegu kinodes.