1. Vana hea Archie tagasitulek

Sarja peategelane Archie Andrews (K.J. Apa), kellele on parim sõber Jughead andnud superkangelasenime Pureheart the Powerful, sattus teises hooajas järsule allakäigutrepile. Archie reetis oma isa, valetas sõpradele ning puges külje alla maffiaboss Hiram Lodge'ile. Miks ta seda tegi, pole päris selge, kuid kindel on see, et siiras ja üdini heasüdamlik Archie, kelle käekäigule me esimeses hooajas kaasa elasime, kadus teises jäljetult. Õnneks tuli Archie hooaja lõpus jälle "heade" poolele tagasi, toetades oma isa valimiskampaaniat ja hakates Hiramile vastu, kuid lunastuseni on veel pikk maa minna.

Nüüd, kui Archie ebaõiglaselt trellide taha on sattunud, vajab see tegelane vaatajate täielikku poolehoidu. Selleks tuleb aga rumalused, nagu lapsik jonnakus ja reeturlikkus, viivitamatult Archie iseloomujoonte nimekirjast maha tõmmata. Kuhu on jäänud see poiss, kelle elu suurim dilemma oli valik muusiku- ja sportlasekarjääri, mitte oma pere ja Hiram Lodge'i vahel? Loodetavasti leitakse vana hea Archie "Riverdale'i" kolmandas hooajas jälle üles.

2. Põnevam müsteerium

"Riverdale" pole algselt midagi muud kui krimisari noortele. Tõsi küll, krimka elemendid on segatud seebikaliku noortedraamaga, kuid vee peal hoiab kogu kupatust ikkagi keskne müsteerium: esimeses hooajas Jason Blossomi surm, teises Black Hoodi terror. See on üks peamistest põhjustest, miks "Riverdale", meelelahutuslik ja põnev sari, teises hooajas enam sugugi nõnda köitev polnud.

Kui Jasoni mõrva müsteerium rullus lahti järk-järgult 13 episoodi jooksul, paljastades vaatajale igal sammul uusi, varem teadmata elemente, siis Black Hoodiga nõnda ei toimitud. Teise hooaja 22 episoodi jooksul suudeti vahepeal keskne müsteerium sootuks ära unustada ning lahenduseni jõuti alles paari viimase osaga, kusjuures kogu ülejäänud hooaja kestnud tegevus pole Black Hoodi identiteedi paljastamisega isegi kuigivõrd seotud.

Ja mis värk sellega on, et Black Hoodi kutsutakse korduvalt sarimõrvariks? Ta tappis ainult ühe inimese, muusikaõpetaja Grundy! Arvestades kui kehvasti Black Hood sihib, on ime, et ta hoopis linna naerualuseks ei muutunud. "Angel of Death" my ass.

Mis kujuneb 3. hooaja peamiseks müsteeriumiks, ei ole veel teada, kuid kui "Riverdale" liigub oma krimisarja algetest veelgi kaugemale, kaob viimnegi põnevus. "Riverdale'i" täielik potentsiaal avaldub vaid siis, kui tegelased eesotsas Betty ja Jugheadiga on vastamisi peadmurdva müsteeriumiga, mida nad siis justkui puslet tükkhaaval lahendama asuvad. Selline on "Riverdale", mis vaatajaid esimeses hooajas köitis.

3. Selgemad karakterite motivatsioonid

Archiest me juba rääkisime, kuid tema pole kahjuks ainuke armastatud tegelane, kes teises hooajas pea peale pöörati. Betty Cooper (Lili Reinhart), Riverdale'i oma Nancy Drew, peaks olema üks märkimisväärselt arukas ja nutikas tüdruk, teises hooajas viib ta aga oma väidetava poolvenna Chici, püstol käes, Black Hoodi ette ning selmet "sarimõrvarit" tulistada, laseb ta mõlemal lihtsalt minna. Oleme korduvalt kuulnud, et Betty sees on mingi salapärane "pimedus", mis sunnib ta aeg-ajalt paruka pähe panema ja veebistrippi tegema (jah, see sari ongi täpselt nii absurdne), kuid kuidas saame pöialt hoida tegelasele, kes on kaasosaline süütu inimese mõrvas?

Sama nõmedaks muutub ka Jughead Jones (Cole Sprouse), ilmselt kõikide lemmiktegelane, kes näitab teises hooajas oma naljakalt kurja nägu natuke liiga tihti, et teda tõsiselt võtta. Vaiksest ja talitsetud Jugheadist saab teises hooajas hoolimatu kriminaal, kes hülgab armastava ja mõistva tüdruksõbra, et liituda gängiga, mida ta mõni aeg tagasi (põhjusega) põlgas. Miks Jughead järsku Serpentite eest võidelda tahab, on suurem müsteerium kui Black Hoodi oma. Samuti on stsenaristid millegipärast arvanud, et Jugheadi identiteedi lahutamatu osa on igal võimalikul hetkel mõnele pooltundmatule kultusfilmile viidata, sest, noh, Jughead on ju nerd, eks!?

Samasugune karikatuur on ka Cheryl, kellel pole sarjas pärast venna mõrvamüsteeriumi lahendamist enam mingit kindlat rolli. Niisiis funktsioneerib ta etturina, keda stsenaristid kasutavad täpselt nii, nagu neil parasjagu ühe või teise sündmuse jaoks vaja on. Hea, halb, salakaval, siiras, sõbralik, ülbe – Cheryl on seda kõike. Seetõttu ei saa ühtegi tema lauset ega emotsiooni tõsiselt võtta.

Karakterite motivatsioonid ei muutu tundmatuseni mitte ainult hooaja jooksul, vaid ka ühe episoodi vältel stseenist stseeni. Ainus vabandus ongi vast see, et nad on teismelised: rumalad, emotsionaalsed, mõtlematud. Palume kolmandaks hooajaks natuke intelligentsemaid tiinekaid!

4. Kindel fookus

See on otsapidi seotud punkt 2-ga. Kui "Riverdale'i" kolmas hooaeg on ehitatud keskse müsteeriumi ümber, pole fookusega probleemi. Nagu me teisel hooajal aga nägime, on sarjal natukene teised soodumused ning müsteeriumi lahendamise asemel kulutatakse aega seebikalikele suhtedraamadele ja ebarealistlikele keerdkäikudele, millel lõpuks mingit tähendust ei ole. Oi, agent Adams kasutab Archiet ära, et Hirami impeerium maha võtta? Nali! Adams on Lodge'ide palgal. Charles Smith, Betty tõeline poolvend, tegi üledoosi, kui tema ema Alice oli ta nina ees ukse kinni löönud? Nali, Chic tappis Charlesi kakluse käigus. Hr Svenson oligi Black Hood? Mine nüüd, selles sarjas ei saa midagi uskuda! "Riverdale" üritab vaatajat nii sageli ninapidi vedada, et sündmustelt kaovad tagajärjed – iga süžeeliin kirjutatakse vajadusel tagurpidi ümber. Hetked, mis tunduvad kaalukatena, salatakse mõne minuti pärast maha; draamal pole tähendust.

Hea krimisari vajabki pöördeid, kuid need peavad jääma usutavuse piiridesse. Praegusel juhul toimub "Riverdale'is" nii palju asju, et neid pole võimalik korralikult jälgidagi: Black Hood, Hirami plaanid, jingle-jangle, Serpentid, Ghoulie'd, valimised, suhtedraamad... Äkki keskenduks lihtsalt ühele neist (soovitavalt uus müsteerium) ja teeks lineaarse, selge sisuga hooaja?

5. Hirami allakäik

Maffiaboss Hiram Lodge (Mark Consuelos) on üdini paha mees, selle saime 2. hooajast selgeks. Kahjuks on tema käes võim ja arvestades kui kõikvõimsaks see tegelane kirjutatud on, on raske ette kujutada, kuidas (või kas üldse?) tema impeerium 3. hooajas lõpuks kukutakse. Hirami allakäik on aga paratamatu ning ma ei oleks kuigivõrd üllatunud, kui sellest saakski uue hooaja keskne temaatika. On ju seegi omamoodi müsteerium, mida Betty ja Jughead lahendada võiks – nagu näha, siis Archie mõistus selle ülesande peale ei hakanud.

Pidevad mõtlematud sündmustepöörded on sarja usutavust aga sedavõrd õõnestanud, et Hirami allakäiku on keeruline välja mängida. Oleme ju näinud, kuidas mehel on igas olukorras trump varrukast võtta. Uuel hooajal on aga võimalus aga puhtalt lehelt alustada ja sarja tõsiseltvõetavus taastada. Lõpuks on Hirami allakäik lihtsalt fan service – kellele ei meeldiks näha, kuidas kõikvõimas moraalitu kurikael teenitud karistuse saab?

Kas "Riverdale'i" 3. hooaeg vastab ootustele, näeme juba järgmisel nädalal. Esimesed kaks hooaega on praegu Netflixis.