PÖFF 22 | Eesti film "Hölma all" paneb kinost raha tagasi küsima
Kui tavapäraselt saaks öelda, et pilt oli ilus, siis sel puhul see reegel ei kehti. Valusalt amatöörlik absoluutselt kõiges - alustades madalast produktsiooniväärtusest, olematust loost ning kõigest muust, mis filmi juurde käib. See kõik oli talumatult halb.
Kaamera pandi paika, näitlejatele anti käsk: liigu laua tagant teisele poole ja istu! Niikaua peab vaataja seina vahtima ja nii läbi terve filmi, kui oli vaja saada kahte näitlejat ühte plaani. Asja tegi hullemaks tagumikuga kaameras seisev näitleja ja kui see ei olnud tagumik, mida paar minutit vaatama pidi, siis oli see näitleja selg ja seda ilma igasuguse kunstilise väärtuseta.
Film kulmineerub seksistseeniga, mis sisuliselt tähendas seda, et naine läks metsa üksikut meest vägistama. Mees algul küll punnis vastu, kuid siis andis alla, aga midagi juhtus ja asi õnneliku lõpuni ei jõudnud. Naise plaan meest vägistada kestis terve filmi ja oli eos ebausutav, sest mitte keegi ei suudaks vastu panna Jaanika Arumi kehastatud kaunitarile. Aga kui keegi raatsib oma raha ja aega raisata ning kannatada üle tunni aja, et näha Jaanika Arumi tisse, siis andke aga tuld.
Kuid see ei ole veel kõik - kuna peategelane on tüüpiline tühjusesse jõllitav Eesti filmi prototüüp, siis lõpus lastakse tema ja veel üks maha, ilma et keegi oleks saavutanud kliimaksit, katarsist, lunastust või mis iganes filmi lõpus võiks ja peaks olema, et lugu korda läheks.
Samuti jäi mulje, et film on üles võetud päris ammu, sest kõik praeguseks staarnäitleja staatusse tõusnud tähed tundusid väga palju nooremad. Eks nad võtsid ühel hetkel vastu rollid, kus ei olnud mitte mingeid karaktereid ega isegi üritatud neid arendada.
See on kõige hullem filmi-laadne toode, mida minu silmad on eales pidanud nägema ja see on tekitanud raske allergilise reaktsiooni sellele, mida me nimetame Eesti filmiks.
"Hölma all" linastub PÖFFi raames veel 27. novembril Tallinnas ja 1. detsembril Tartus.
