HBO seriaal "Tšernobõl" ("Chernobyl") leiab peamiselt aset 1986. aastal Ukraina linnas Pripjat ja selle ümber loodud nüüdseks suletud piirkonnas, aga ka linna lähedal asuvas Tšernobõli tuumajaamas ja selle ümbruses. Tegelikkuses ei läinud filmitegijad Tšernobõli tuumajaama ega Pripjati, vaid kõik võtted viidi läbi suures osas hoopis Leedus asuvas Ignalina tuumajaamas, mis on Euroopa Liidu ainus Tšernobõli tüüpi tuumaelektrijaam.

Ignalina suleti 2009. aastal ja seda ehitatakse praegu ümber, kuna sinna rajatakse uus tänapäevane jaam, mis saab nimeks Visaginase tuumaelektrijaam.

"Tšernobõl" ("Chernobyl")

Võtted toimusid 2018. aasta kevadel ja suvel ning Pripjati linn võeti üles Vilniuse lasnamäel ehk Fabijoniškė linnaosa.

Õhtulehes ilmunud loos operaator Ants Martin Vahuriga, kes töötas seriaali juures ühe põhilise kaameramehena, selgus, et praegu turiste meelitavas kummituslinnas Pripjatis jäädvustati seriaali jaoks ainult mõned metsakaadrid.

Ukrainas ei toimunud küll palju võtteid, aga Kiievis võeti siiski üles ka stseen, kus kaevuritel "palutakse" minna Tšernobõli appi, aga ka stseen Valgevene teadlase Ulanaga (Emily Watson), kes märkas radioaktiivse taseme tõusu. Kiievis võeti üles veel ka kaadrid Mi-8 tüüpi helikopteritega, sest Leedu helikopterid olid kogu aeg kasutuses.

Seriaali looja Craig Mazin rääkis, et Leedus oli keeruline filmida, sest peale selle, et iga võttepäeva jaoks pidi meeskond üle andma oma passid, oli neil mitu olukoda, kus mõnes ettemääratud kohas ei saanud filmida, sest jaama ümberehituse tõttu tõsteti asju kogu aeg ümber.

Kuna Leedu ei sarnane kaugeltki mitte enam 80ndate stiilis Nõukogude riigile, siis pidi meeskond mitmed piirkonnad ise ajast tagasi viima, et tabada reaalne ajastutruu õhkkond.

Kõikide episoodide režissöör Johan Renck avaldas, et neil õnnestus filmida ka Ignalina tuumajaama katusel, mis andis neile võimaluse kujutada Tšernobõli võimalikult autentselt. Reaktoriruum võeti samuti üles Ignalina jaamas.

"Tšernobõl" ("Chernobyl")

Õhtulehe loos lisas operaator Ants Martin Vahur, et neljanda episoodi põhiliseks võttekohaks olnud Tšernobõli tuumajaama katus, kus likvideerijad 90 sekundi jooksul eriti radioaktiivset grafiiti tagasi tuuma viskasid, ehitati täielikult üles Vilniuse stuudios. See ümbritseti sinise seinaga, et saaks sinna hiljem taust juurde paigutada.

Samas episoodis kujutatud koerte süstemaatiline tapmine filmiti üles Vilniusest 40 km kaugusel asuvas külas.

Leedu suuruselt teist linna Kaunast kasutati Nõukogude Moskva taasloomiseks. Seal filmiti ka mitmed haiglastseenid, kus raviti Tšernobõli tulekahju kustutanud tuletõrjujaid. Koht, kus haiglaõed viivad keldrisse tuletõrjujate radioaktiivseid riideid, on Tšernobõlis endiselt alles.

Isegi riided on samas hunnikus, kuhu need 1986. aastal jäeti. Need on endiselt radioaktiivsuse kõrge taseme tõttu väga ohtlikud ja mitte mingil juhul ei tohi neid Tšernobõli külastades katsuma minna.

Seriaali looja Mazin ja režissöör Renck tegid teadliku valiku selles osas, et näitlejad ei hakka rääkima vene aktsendiga, kuigi vene keelt kuuleb (laulud, luuletused jne) erineval kujul igas episoodis.

Mazini eesmärk oli luua seriaal, mida saaksid kõik vaadata ning tal polnud soovi sundida näitlejatel vene aktsenti pusida, sest see oleks rikkunud ära nende suurepärased sooritused.

Seriaali vaadates saab üsna kiiresti selgeks, et keel kaob, sest publik jälgib näitlejaid ja suhestub nendega läbi soorituste. Seriaal on ajaloo kujutamise osas nii tõepärane, et ühel hetkel tekib tunne nagu räägiksid kõik tegelased vene keeles.

Näiteks pole teise episoodi alguses oleval luuletusel ja neljanda episoodi lõpus esitatud laulul subtiitreid, aga publik saab puhtalt ekraanil toimuva tõttu aru, mida nendega öelda tahetakse.

"Tšernobõl" on praegu vaadatav Telia HBO vahendusel. Kokku on linastunud neli episoodi ning järgmisel nädalal lisandub ka viies ehk viimane osa.