Christopher Nolani "Teneti" esimene õrritaja jõudis ka Eesti kinodesse
2. augustil jõudis avalikkuse ette alles hiljuti Eestis võtted lõpetanud Christopher Nolani uue filmi "Tenet" esimene õrritaja, mida sai esialgu näha ainult USA kinodes "Kiired ja vihased: Hobbs ja Shaw" seanssidel. Treiler lekkis küll kohe internetti, kust on seda praegu väga raske leida, aga kuna õrritajat pole senini ametlikult avaldatud, siis tulebki selle vaatamiseks kinno minna. Nüüd saab seda teha ka Eesti kinodes.
Christopher Nolani "Teneti" esimene õrritaja jookseb Kinoveebile teadaolevalt hetkel ainult Coca-Cola Plazas ja mitte iga filmi juures, vaid hoopis ühe vanema filmiklassika ees.
Nimelt linastub Forum Cinemas Kinoklassika raames augustikuu kõikidel kolmapäevadel "Hea Will Hunting" ("Good Will Hunting") ning just nende seansside külastajatele saab osaks ka Nolani "Tenet" õrritaja, mida enam internetist ei leia ja mida saab hetkel ainult kinos näha.
Ligi minutilise klipi jooksul on näha klaasis olevaid kuuliauke, mida uurib korduvalt John David Washingtoni poolt mängitav karakter. Lisaks on näha vilksamisi kaadreid erirõivastuses meestest tänaval jooksmas. Kes veel mäletab, siis ka Eestis filmiti erirõivastuses meeste jooksmist linnahalli läheduses. Samas kaadris on paremas nurgas näha ka Oleviste kiriku torni.
Õrritaja jooksul ilmuvad ka inglisekeelsed laused, mis ütlevad, et aeg on uueks peategelaseks ja aeg on uut moodi missiooniks.
Treiler saab läbi Washingtoni karakteriga, kes kannab miskipärast gaasimaski ning vaatab midagi väga eredat tema ees avanemas.
Kuna õrritajas olevas pealkirjas "Tenet" on tähed "E" ja "T" keeratud pahupidi, siis võib see toetada kuulujutte, et filmis käsitletakse muuhulgas ka ajas rändamist
Loo kohta teame veel seda, et filmi teist peategelast kehastav Robert Pattinsoni, kes suleti stsenaariumi lugemiseks kinnisesse ruumi, hinnangul on "Tenet" ebarealistlikult võimas film, mida nimetas lausa kolme täispika filmi pikkuseks.
Kuna filmi pealkiri "Tenet" tähendab tõekspidamist või uskumust ja seda eriti ameti, organisatsiooni, religiooni või filosoofia piires, siis võib siit järeldada, et peetakse silmas tegelaste endi tõekspidamisi ja uskumusi või kehtivad need hoopis organisatsiooni kohta, kelle heaks nad töötavad. Praegu pole teada, kas Nolani spioonifilmis luuratakse riikide või korporatsioonide vahel. Pole selge ka see, et kas lugu püsib püsib ainult olevikus või vaatleb ka spionaaži minevikku.
"Tenet" on ka palindroom ehk sõna, mis tagurpidi loetuna annab sama sõna. Kuna palindroomiga saab koostada sõnamänge või mõistatusi, siis saab ka sellest järeldada, et päris tavapärast spioonikat Nolan siiski ei tee. See saab olema ootamatult ulmeline ja üllatusi täis.
