Ühe stsenaristi idee aitas muuta "Kiired ja vihased" maailma edukaimaks filmiseeriaks
"Kiired ja vihased" filmiseeria pääses pärast teist filmi "Kiired ja vihased 2" ("2 Fast 2 Furious", 2003) napilt täielikust põrumisest, sest oli oht, et seeria hakkab edaspidi ilmuma ainult otse DVD peale ning jääbki nišitooteks, mis ei hakka kunagi kassarekordeid purustama. Hämmastav, kuidas ühe inimese julgus pakkuda välja täiesti teine lahendus viis selleni, et "Kiired ja vihased" on nüüd üks enimteenivaid filmiseeriaid.
Pärast kahte esimest filmi oli “Kiirete ja vihaste” hool oht raugeda. Kolmas film "Kiired ja vihased: Tokyo Drift" ("The Fast and the Furious: Tokyo Drift", 2006) oli juba valmimas, aga siis otsustasid Vin Diesel ja Paul Walker, et nemad enam kaasa ei tee. Seega oli filmistuudio Universal nõus kolmanda filmi kinolinastuse etapi üldse vahele jätma ja otse-DVD filmi tegema.
Õnneks tekkis aga "Kiired ja vihased" filmiseeria peastsenaristiks kujunenud Chris Morganil tänuväärne idee. Morgan võttis vastu pakkumise kirjutada ise kolmas film ja kõik teadsid, et temalt tuleb midagi uut ja suurt.
Morgan pakkus välja idee: Dominic Toretto saab teada, et tema armastatud sõber suri traagiliselt Jaapanis. Nüüd peab mees õppima ära uut stiili rallisõidu — driftimise — ja võistlejate usalduse välja teenima, et teada saada, mis tema sõbraga juhtus.
Universali produktsioonijuhile Jeffrey Kirschenbaumile oli Morgani idee driftimisest aga rohkem kui meeltmööda. Kuigi varasem plaan oli teha vaid 10 miljoni dollariga otse DVD-le suunatud film keskkooli noortest Los Angeleses, siis nüüd otsustati eelarvet tõsta ja teha film Jaapanis ja anda filmile ka kinolinastus. Nii sündiski 2006. aasta “Kiired ja vihased: Tokyo Drift”, mis valmis 85 miljoniga ning teenis tagasi 158.5 miljonit dollarit. Filmi peaosas polnud küll Vin Dieseli Toretto, aga idee viia lugu Jaapanisse jäi samaks.
“Tokyo Drifti” lõpukaadrites ilmus välja ka Diesel vihjamaks sellele, et ta tuleb järgmiseks filmiks Dominic Torettona tagasi. Diesel sai selle väikese rolli eest Universalilt vastutasuks ka Riddicki karakteri ja filmiseeria õigused. Morgani sõnul ärataski fännide huvi just suure riskiga filmi tegemine ja lootus näha Domi jälle peaosas.
Tänu Morgani suurepärasele stsenaariumile sai filmiseeria uue elu. "Kiired ja vihased" filmiseeria on Universalile tagasi toonud enam kui 5 miljardit dollarit. Pärast “Tokyo Drifti” saigi Chris Morganist “Kiirete ja vihaste” põhiline stsenarist, kes on kirjutanud ka kõik hilisemad filmid. Morgan on hiljem tõdenud, et iga järgnev film on olnud suurem ja populaarsem, järgides seejuures lihtsat reeglit: “Parim idee võidab".
Morgani lähenemine on lihtne: “Ma jagan kõigile oma ideed narratiiviks ja kuulan ära teiste mõtted. Siis kirjutan käsikirja täiendustega ja vaatame veel kord üle, kas midagi saab teha veel paremaks.”
Stsenarist oli juba pikalt soovinud “Kiiretele ja vihastele” kirjutada ka harufilmi ja nüüd sai see teoks. Morgan meenutab: “Nähes seda energiat, mis Hobbsi ja Shaw vahel oli, kui nad kaheksanda osa vanglastseenis teineteist solvasid, teadsime, et kui teha millestki harufilm, siis see ongi see õige koht.”
Sellest saigi alguse “Kiired ja vihased: Hobbs ja Shaw”, mille tegemisel polnud Chris Morgan enam mitte ainult stsenarist, vaid ka produtsent. Morgan tunnistab, et kujutleb end kirjutamise ajal publiku sekka ja mõtleb, mida ta ise tahaks näha. Ta tunnistab, et ka tema on seeria tõsine fänn ja kogu protsess on talle olnud selle võrra veel elevusttekitavam.
Allikas: Business Insider
