Sõpruse Dokiõhtu viib sel sügisel Jamaicale, naistega ümber maailma purjetama ja satanistide juurde

Ehkki reggae-muusika õitsenguajaga seostatakse kõige sagedamini Bob Marleyt, on palju teisi, kes ei saavutanud rahvusvahelist aupaistet, kuid on endiselt armastatud Jamaikal ja reggae-fännide seas. Sõpruse tänavune dokihooaja avafilm “Inna de Yard” räägib lauljatest ja laulukirjutajatest, kes esindavad endiselt 1970. ja 1980. aastate muusikas peegeldunud vaimseid ja sotsiaalseid väärtusi. Oktoobris jõuab ekraanile “Maiden” ja novembris “Elagu saatan!”

Nüüd laulavad nad taas kord neist väärtustest, mis on olulisemad kui iial varem, rahvusvahelisel turneel. Filmis "Inna de Yard“ teevad need muusikud (sh Ken Boothe, Winston McAnuffe, Kiddus I ja Cedric Myton) Kingstoni kohal kõrguval mäel asuvas stuudios üheskoos proovi, värskendavad tutvusi, jutustavad lugusid ja räägivad oma elust.

Režissöör Peter Webber vestleb nende kõigiga ükshaaval ning filmist saab ilmseks, et see nakatavalt rõõmsameelne muusika, mida nad esitama hakkavad, on midagi palju enamat kui lihtsalt nostalgiline retk minevikku. "Inna de Yard“ näitab, et reggae sotsiaalsed väärtused on endiselt ajakohased ning et muusika võimaldab vanemal põlvkonnal oma kirge noorematele kuulajatele edasi anda.

“Eelmisel aastal tegid Sõpruse dokiõhtud läbi väikese uuenduse ning kaasasid filmist rääkima ka omaala eksperte ning asjatundjaid. See idee jätkub ka sel aastal,” kinnitab Dagmar Reinolt kinost Sõprus. “Igale sel aastal toimuvale filmile järgneb vestlusring, kus osalevad eksperdid. Reggae teemal on sel korral pärast filmi võimalik juttu puhuda ja kuulata arvamust filmist sellistelt meestelt naga seda on Ringo Ringvee, Aimar Ventsel, Päär Pärenson.”

Sügisene Sõpruse dokihooaeg on väga mitmekülgne. Linastuvad mitmed eripalgelised filmid. “Oktoobri dokk "Maiden“ on inspireeriv lugu sellest, kuidas 24-aastane rendijahtide kokk Tracy Edwards asus kipperina juhtima 1989. aastal Whitbreadi ümbermaailma purjetamise võistlusel osalenud esimest ainult naistest koosnevat võistkonda,” kinnitab Dagmar.

“Novembris jõuab ekraanile Penny Lane’i põrgulikult lustakas filmis "Elagu saatan?“. Dagmari sõnul ei ole selle USAs tegutseva Saatanatempli liikmed mitte jõuk fanaatilisi narkareid, kes söövad lapsi, endal sarved otsa ees. “Olgu, mõnel on ka sarved otsa ees, aga ennekõike on nad ateistide ja poliitaktivistide kogudus, kes mässab riigis vohava sallimatuse ja konservatiivsuse vastu. Soovitan soojalt, sest see on üsna pöörane vaatamine.”