Milline on Sinu arvates kõige õnnestunum “Klassikokkutuleku” film? Miks just see?

Ma ise nautisin, kui "Klassikokkutulek" üldse esimest korda tuli, sest tihtipeale on Eesti filmid üsna dramaatilised ja pisut muserdavad. "Klassikokkutulek" kui komöödia oli värske ja vahetu sündmus eesti filmimaastikul. Seega, aus, nagu ma olen - esimene on lemmik! Aga muidugi on kõige südamelähedasem just 3. osa.

Mis oli kõige lõbusam vahejuhtum, mis “Klassikokkutulek 3” võtetel juhtus?

Ma arvan, et see stseen, kui pidime Ago Andersoniga suudlema. See oli nii imelik! Võõra mehega suudelda 30 inimese ees ja seda filmitakse – ma siiamaani veel imestan, kuidas ma sellega hakkama sain. Ago õnneks lohutas, et ükskord pidid nad ühe teise naisnäitlejaga veelgi intiimsemat stseeni filmima ja kõige tüütum oli see, et tal olid põlved lõpuks valusad.

Mängisid 5 aastat tagasi filmis “Nullpunkt”, mille poolest erines selle filmi tegemine “Klassikokkutulek 3” võtetest?

"Klassikokkutulek 3" ajal olin ma palju vanem, kogenum ja seetõttu ka professionaalsem koostööpartner. Lisaks on raadio ja blogi andnud mulle nii palju kõnelemis- ja esinemisoskust, et mul oli null kaamerakartust ja tundsin end palju vabamalt. Ma keskendusin eelmisel suvel ainult "Klassikokkutulek 3" filmivõttele, kui “Nullpunkti” ajal ma käisin veel ju koolis ja pidin samal ajal koolitöid tegema. "Klassikokkutulek 3" stseene filmiti Narvas ja raske oli kodust eemal olla.

Mida ütleksid vastuseks neile, kelle arvates ei peaks maksumaksja rahast taoliste kergete komöödiate nagu “Klassikokkutuleku” triloogia tegemist toetama?

Väga hea küsimus. Mina ei otsusta, kuhu ministeeriumid raha paigutavad – selleks on spetsialistid ja ma ei räägi kaasa teemal, millel ma pole spetsialist. Aga rahvas peab naerda ka saama vahepeal. Mina ei jaksa kogu aeg ja alati neid sügavatest metafooridest kubisevaid Lasnamäe draamasid vaadata.