Daniel Veinbergs, Kroonika

"Kindlasti on Eesti filmimaastik juurde saanud uue alustala ning järgmised õudusfilmitegijad saavad sellelt õppida: kui tähtis on pinevuse ettevaatlik üleskruttimine ning miks jumpscare (loe: ehmatavate) kaadrite ülekasutamine filmi alguses tähendab, et filmi teises pooles vaataja end enam petta ei lase."

"Kas film on hea? Ei! Narratiiv on igavavõitu ning valdav osa tegevusest leiab aset samas kohas, mis tähendab, et visuaalselt muutub see asupaik tüütuks. Paljusid elemente korratakse liialt ning aeg ajalt kaldutakse ka sinna tüüpilise Eesti filmimaastikule, mis tähendab, et üritatakse olla liialt kunstiinimesed."

Hendrik Alla, kultuur

Kriitik Hendrik Alla arvates võib "Kiirteed põrgusse" pidada kõige tähelepanuväärsemaks Eesti filmiks sel aastal, vaatamata sellele, et aasta algul ilmus ka Tanel Toomi "Tõe ja õiguse" ekraniseering. "See film tõestab, et Eesti filmikultuur on niivõrd suur, täisvereline ja laiapinnaline, mistõttu võime teha ka igasuguseid veidraid žanrifilme," sõnas ta ja rõhutas, et loomulikult midagi ilusat, intellektuaalset ja kena "Kiirtees põrgusse" pole ning hea maitsega pole selle filmi puhul midagi teha. "Liiv ju enne hoiatas, et ta teeb midagi väga halba, keegi ei uskunud ja nüüd on kriitikud natukene nördinud, et miks tehti."

Ralf Sauter, Postimees

"Tulemuseks labasevõitu, kuid ajaviiteline kompott kõigile tuntud õudusfilmid klišeedest, mis leiab kahtlemata poolehoidu koomiliste friigifilmide fännide seas, kuid võib kultuursemalt meelestatud vaatajale pigem võõristavalt mõjuda, sest film ületab teadlikult hea maitse piire ning hoidub liigsest kunstilisest peenutsemisest."

Kaspar Viilup

Eesti rahva arvamused Twitteris ja Facebookis: