Loo keskmes on noor Johannes "JoJo" Betzler (Roman Griffin Davis), kelle ideoloogilist maailmavaadet on tugevalt kujundanud kuulumine Hitlerjugendisse, rääkimata tolleaegsest intensiivsest propagandast. Ühel päeval saab ta teada, et tema ema (Scarlett Johansson) varjab kodus teismelist juudi tüdrukut, mis loomulikult oli seadusevastane, mistõttu hakkab JoJo paratamatult oma vaadetes ja maailmapildis kahtlema. JoJot aitab sellel rännakul aga vägagi ebatavaline kujuteldav sõber - Adolf Hitler isiklikult. Kuna seda hinnatud filmi on nüüd võimalik näha Baltikumi suurimas voogedastusteenuses Go3: https://go3.tv/tvod/janespuks-jojo,vod-1582993 , tõime selle kohta välja neli ägedat fakti:

1.Põhjalik eeltöö

Enne seda, kui rolli R. G. Davisile pakuti, otsisid Waititi ja castingu-tiim JoJot viiest riigist ja vaatasid läbi üle tuhande prooviesinemise.

Muide, Davies ise kandideeris Johannese rollile alles pärast seda, kui oli proovinud saada rolli teises selle aasta Oscarikandidaadis - "Ford v. Ferrari". Õnneks või õnnetuseks ei osutunud ta selles filmis valituks ja sai hoopis titulaarrolli Waititi uusimas komöödias. Noormees nomineeriti selle eest lausa Kuldgloobuse parima näitleja auhinnale.

2.Särav tunnustus

Ameerika Filmiinstituut mainis aasta kümne parima filmi seas ka "Jänespüks JoJot". Samuti nomineeriti film kuuele Oscarile, sealhulgas parima filmi ja Scarlett Johanssonile parima naiskõrvalosatäitja eest. Hinnatud kuldse mehikese sai linateos aga hoopis Best Adapted Screenplay ehk parima raamatu järgi kohandatud stsenaariumi eest. Lisaks sellele võitles film ka kahe prestiižse Kuldgloobuse eest.

3.Ebakonventsionaalne kujuteldav sõber

Kellel meist poleks olnud lapsepõlves väljamõeldud sõpra! Loodetavasti ei olnud see küll Adolf Hitler, kuid siiski...
Waititi algses kontseptsioonis ei olnud kaugeltki tegemist komöödiaga, ammugi ei olnud juttu kujuteldavast semust. Peaaegu impulsiivselt otsustas lavastaja aga stsenaariumi mõne nädalaga täiesti ümber luua ja kirjutada sisse ka eelmainitu. Tähelepanelik vaataja märkab ilmselt, et ajaloolist suurkuju kehastab Waititi ise. See otsus ei tulnud mitte temalt endalt, vaid Fox Searchlightilt, kelle meelest pidi sellist iseäralikku rolli kehastama selle looja ise. Filmi vaadates mõistate ilmselt seda isegi.

5.Julgustükk

Tihtipeale, kui käsitletakse (noore) inimese ideoloogilist rännakut II maailmasõja aegsete riikide kontekstis, on tulemus à la "Poiss triibulises pidžaamas" või "Raamatuvaras". Kahtlemata on tegemist sügavate ja liigutavate lugudega, mis panevad vaataja mõtlema. Waititi on aga otsustanud võtta küllaltki suure riski - näidata seda kõike koomilises valguses; seda tehakse haruharva, kui üldse. Ehkki "Jänespüks JoJo" puhul on tõepoolest tegemist komöödiaga, ei vähenda see filmi idee, anti-natsismi (ja laiemalt vihkamisvastasuse) ideed. Vastupidi - Waititi üllatuslik käsitlus mõjub värskendavalt ja on tõeliselt kui sõõm värsket õhku.