Kunstniku dramaatiline saatus Saksamaa ajalookeeristes: 4 fakti filmist “Ära pööra pilku kõrvale”

2018. aastal kinolinadele jõudnud Saksa film “Ära pööra pilku kõrvale” (sks. k. “Werk ohne Autor” - “Töö ilma autorita”) on romantiline draama, mis jutustab loo kunstnik Kurt Barnertist ja tema armastatust Ellie Seebandist. Noortel tuleb ajalooliste sündmuste keerises rinda pista nii natsistliku, sotsialistliku kui läänemeelse Saksamaaga ja selle kõige kiuste oma unistused ellu viia. Barnerti tegelaskuju põhineb tunnustatud Saksa maalikunstniku Gerhard Richteri elul.

Florian Henckel von Donnersmarcki lavastatud linateoses astuvad üles Tom Schilling (Kurt Bartner), domineeriva isa rollis Sebastian Koch ("Spioonide sild", "Taani tüdruk") ning Ellie Seebandina näeme Paula Beeri ("Frantz").

Noorte armastusele, kunstilembusele, rõõmudele ja raskustele saab nüüd kaasa elada ka voogedastusteenuses Go3: https://go3.tv/movies/ara-poora-pilku-korvale,vod-1637903

Et film on pooleldi biograafilise sisuga, otsustasime heita veidi valgust filmi üksikasjadele, aga ka Gerhard Richterile, selle dramaatilise loo inspireerinud mehele.

1.Saksa olulisim kaasaegne kunstnik

Gerhard Richteri looming on äärmiselt laiahaardeline. Sel aastal 88. sünnipäeva tähistanud kunsntiku ampluaa kätkeb endas teoseid abstraktsionismist ("Ema", hüüdnimi tema esimesele abikaasale Mariannele) fotorealismini ("Roosid" / sks. k "Rosen"), kirikuvitraažidest fotodeni. Tema töid võib kunstihuviline nautida näiteks New Yorki moodsa kunsti muuseumis (The Museum of Modern Art (in New York)), Chicago Kunstiinstituudis (The Art Institute of Chicago), Tel Avivi Kunstimuuseumis ja paljudes teistes. Meest peetakse hetkel olulisimaks saksa kaasaegseks kunstnikuks.

2. Nimemäng Marianne/Elisabeth

Teine ilmasõda mõjus raskelt kogu maailmale, sellest ei jäänud puutumata ka Richteri perekond. Mobiliseeritud isa Horst Richter pidi rinda pistma Liitlaste vägedega ja veetis sõja lõpu vangistuses, Gerhardi emapoolsed onud langesid mõlemad Saksamaa eest võideldes. Osana natside nn eutanaasiaprogrammist näljutati surnuks Gerhardi ema õde Marianne, kes oli vaimsete haiguste tõttu psühhiaatriahaigla patsient ja seetõttu juba eelnevalt sundsteriliseeritud. Siinne seik on inspireerinud tõika filmis "Ära pööra pilku kõrvale", kus peategelane Kurt näeb, kuidas natsid tema väidetavalt skisofreenikust tädi Elisabethi hukkavad. Huvitaval kombel oli Gerhardi esimese naise nimi samuti Marianne; nii, nagu filmis on Kurti esimese armastatu nimi tädi järgi Elisabeth.

3. Eutanaasia ja steriliseerimine
Tõelähedane on ka filmi seik, kus Kurti esimese armastatu isa professor Karl Seeband oli isik, kes vastutas noormehe tädi Elisabethi eutanaasia eest. Päriselus oli Richteri äi, Heinrich Eufinger, tõepoolest arst. Mees sooritas oma karjääri jooksul umbes 900 sundsterilisatsiooni naistele, kes natsirežiimi standardite kohaselt ei olnud järglaste saamiseks sobilikud. Kuigi Eufinger ei sooritanud Richteri tädi Marianne operatsiooni ise, oli ta direktor haiglas, kus koletu protseduur aset leidis.

4.Soosing filmile
"Ära pööra pilku kõrvale" päris esimene linastus oli Veneetsia 75. Rahvusvahelisel Filmifestivalil, kus film sai 13-minutilise püstijaluaplausi osaliseks ja võitis esikoha. Samuti pälvis film nominatsioonid kahele Oscarile ja ühele Kuldgloobusele, kummaski saadi üks nominatsioon parima võõrkeelse filmi kategoorias.

"Never Look Away" treilerile heida pilk peale siin: