Mask ette, lokid pähe ja kaamera ette! Eestlanna osales Oscari-võitjast režissööri sarja võtetel viirusest halvatud Hispaanias
Kui keegi oleks minu käest küsinud siis, kui lapsena veel Eestis elasin, kes on Alejandro Amenábar, oleksin kindlasti vastuse võlgu jäänud. Veel vähem oleksin ma seetõttu ka osanud oodata, et kunagi tema loodavas seriaalis saan osaleda. Ent tõde on järgmine: Alejandro Amenábar on ühe Oscari, ühe Kuldgloobuse ja üheksa Goyat (Hispaania filmiauhinnad) võitnud režissöör. Seega pole kahtlust, et tõelistele filmihuvilistele on ta kindlasti ka Eestis silma jäänud. Minule avanes võimalus teha kaasa üks päev tema lavastatava sarja "La Fortuna" võtetel.
Kuna erinevalt Eestist ei ole Hispaanias trupiteatreid ning kõik rollid nii filmis kui laval tuleb kätte võidelda läbi castingute, saatsin oma andmed näitlejatele mõeldud töövahendusportaali Adecco, mis sarja osaleid otsis, juba juuni lõpus - teadmata sealjuures, et tegemist on üldse Amenábari tööga. Kulus kolm ja pool kuud, nii et olin vahepeal suutnud castingumõtte üldse unustada, kui järsku saabus e-mail kinnitusega, et mind on vastu võetud. Nii kuulsa režissööri seriaali pääsemine pole kindlasti kõige lihtsam, kuid õnneks osutusin mina üheks valitutest.
Läks mööda veel umbes nädal ja mind paluti minna Covidi-testi tegema ning ühtlasi rolli sobivaid riideid selga proovima. See kõik toimus paar päeva enne filmivõtete algust.
Kui kohale jõudsin, tehti kõigepealt viiruse ennetamiseks test ja siis proovisime selga riided. Nimelt toimus stseeni tegevus Ameerika luksuslikus restoranis ja seega olid seriaali stilistid välja valinud mitukümmend erinevat kostüümi, mida meile selga prooviti. Riietusruumi lubati meid kolmekaupa, maski kohustati kandma kogu aeg - sedaviisi saime kuulekalt hoida distantsi, mis on Hispaanias teatavasti siiani igal pool kohustuslik.
Peale selle, et tegevus toimub ühes Ameerika peenes restoranis, ei räägitud meile tegevustiku kohta rohkem midagi. Seega jään võlgu vastuse, millise süžeega sarjas oma rolli seekord tegin. Igal juhul võin lubada, et mängin koorekihti kuuluva klassi väljapeetud prouat.
Võttepäeval pidin kohal olema juba kell 7 hommikul. Meid võõrustati hotellis, kus pakuti algatuseks kohvi, saiakesi, küpsiseid ja puuvilju. Taustanäitlejaid oli kokku umbes 40, kuid kogu võttemeeskond oli suurem - neid oli kindlasti kokku üle 50. Pärast kohale jõudmist pandi meid saali istuma ja ootama, et grimeerijad meid üle vaataksid ja vajadusel meiki juurde lisaksid või soengut muudaksid.
Minule tehti lokid, täiendati meiki ja saadeti riideid vahetama ning seejärel juba võttepaigale, mis asus hotellist jalgsi minnes umbes 10 minuti kaugusel. Andmaks lumisele stseenile tõepärasust, oli 20-kraadises Madridis muru valgeks värvitud. Ja siis see algas: kõige pikem ooteaeg, mida olen elus pidanud taluma. Kella 8-st hommikul kuni kella 15-ni päeval. Mõned näitlejad osutusid õnnelikumateks ja said kell 12 juba tööle asuda, kuid mina sain alustada alles pärast lõunapausi.
Mind juhatati restoranisaali ja pandi samasse lauda istuma ühe poisiga, andes juhised, et olime äsja jõudnud restorani ja kelner ulatab meile parasjagu menüüd. Esimene stseen, kus pidime ainult menüüd lugema - samal ajal, kui peategelane oma lauda istus - kestis kokku umbes 12-15 sekundit. Pakkuge, kui mitu võtet oli vaja teha, et see õnnestuks? Õige vastus on 18!
Huvitav minu kui alles alustava filminäitleja jaoks (varem olen kaasa teinud ühes Hispaania komöödiasarjas) oli kindlasti see, kui lähedalt sain näha Amenábarit näitlejatele juhiseid andmas - ta istus minust kolme meetri kaugusel. Kahjuks oli meil palutud mitte rääkida nii režissööri kui ka teiste näitlejatega, veel vähem võttepaigas pildistada - seega Oscari-võitjast režissööriga käesurumiseni seekord ei jõudnud. Mõned fotod selle artikli jaoks tegin väljaspool võtteplatsi. Mind pandi istuma kaamerale väga lähedale ja kui kõik hästi läheb, siis on mind stseenis ikka näha ka.
Hiljem filmisime seda, kuidas peategelane ise restorani jõuab ja oma jope kelnerile ulatab. Iseenesest kestab see võte ekraanil umbes 10 sekundit, kuid filmimiseks kulus kokku 40 minutit.
Pärast filmimist juhatati meid tagasi hotelli, kus pidime uuesti oma allkirja andma tõestamaks, et olime tööpäeva lõpetanud ja saadeti siis koju. Kokku kestis võtetepäev 11 tundi, mis on väsitav eeskätt just siis, kui sa ei pea pika aega mitte midagi tegema, kuid kindlasti oli seda kogemusena väga põnev omandada.
Seriaal "La Fortuna" (Õnn) esilinastub järgmisel aastal ja selles saab juhtivates osades näha näitlejaid nagu Stanley Tucci, Clarke Peters ja Blanca Portillo.
