"Soo" jutustust hakkas Luts kirjutama 1913. aasta sügisel Tartus aga viis selle lõpule alles Esimese maailmasõja algul Pihkvas. Jutustus ilmus esmakordselt trükist 1914. a lõpul pealkirja all "Kirjutatud on...". Hilisemad kordustrükid ilmusid juba "Soo" nime all (1920, 1938, 1944, 1953), millest viimased trükid on toonaste võimude poolt korralikult kärbitud.

"Soo" on Lutsu loomingus kõige põnevam, sõna otses mõttes "tapmise ja tagaajamise" lugu, mis oma peente psühholoogiliste keerdkäikudega rahuldab ka kõige nõudlikumat lugejat. Noor kunstnik Toomas Haava naaseb Pariisist täditütre sootallu ning mässib ennast tahtmatult konflikti hirmsa ja vägivaldse Madjakuga, kes ahistab kohalikku tütarlast Hildat. Kaunist ja salapärast tüdrukut hüütakse Metskassiks ning edevaloomuline Toomas avastab ennast järsku keset hirmuäratavat võitlust armastuse pärast.

Esmajoones torkab silma, et „Soo“ on kirjaniku muudest teostest hoopis eraldiseisev, puhtale fantaasiale toetuv teemaarendus, kus noor autor on osavalt ja sundimatult põiminud realistliku ja romantilise stiililaadi ning saavutanud vägagi intrigeeriva sünteesi. Müstika, salapära, ebareaalsus, saatuslikkus, igatpidi, siit ja sealt impressionism.

Kirjastaja Veiko Esken ütleb, et on lausa kummaline, et selle põneva ja psühholoogiliselt väljapeetud, igati tähelepanuväärse teose viimane väljaanne nägi ilmavalgust juba tervelt 67 aastat tagasi. “See lugu väärib enamat, õnneks on see hetk nüüd käes nii uue trüki kui ka filmi näol. Loodame, et see raamat leiab oma tee ka koolide kohustusliku kirjanduse nimekirja,” lisab ta.

Keeletoimetaja Tiina Klooster lisab: “Võtsime aluseks "Soo" kõige esimese trüki, sest selle keel on murdeline ja värvikas. Väljaandjate ja toimetaja ühine soov oli see variatiivsus ja autori tollane eripärane stiil igal juhul säilitada ja kohendada teksti nii vähe kui võimalik. Kuna kirjakeel ja õigekirjareeglid on saja aasta jooksul omajagu muutunud, olin tihti dilemma ees: kas muuta algupärandit, et tänapäeva lugejal oleks lihtsam ja mugavam, või jätta alles vanamoodsad konstruktsioonid, mis võivad tunduda iseäralikud. Enamasti valisin viimase, jäädes truuks valikutele, mille autor on teinud, ja andes lugejale võimaluse mitte ainult jutustuse enda, vaid ka selle keele ja stiili abil rännata rohkem kui sajandi tagusesse Eestisse. Nii sai parema loetavuse huvides küll skizzeerimisest skitseerimine ja suffragettidest said lugeja säästmiseks sufražetid, aga pääd jäid päädeks ja võerad võerasteks.”

19. märtsil 2021 jõuab Eesti kinodesse ka "Soo" raamatul põhinev film, mille režissööriks on Ergo Kuld ja stsenaristiks Martin Algus. Filmi tootjateks on Kassikuld, Taska Film ja Apollo Film Productions. Samade tegijate eelmine film “Talve” tõi Eestis kinodesse üle 150 000 vaataja, mis on läbi aegade esiviisiku tulemus.

Raamat on tänasest ettetellitav Apollo ja Rahva Raamatu veebipoodides – poelettidele jõuab raamat 18. detsembril.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid