Tartu Linnavalitsuse otsusega said lõppenud aastal Tartu Filmifondist mängufilmidest toetust Jaak Kilmi "Tagurpidi torn" (tootja Stellar Film), Ergo Kulla "Soo" (tootjad Taska Film, Kassikuld ja Apollo Film Productions) ja Elmo Nüganeni mängufilmide triloogia "Apteeker Melchior" (tootjad Taska Film, Nafta Films, Hansafilm ja Apollo Film Productions). Dokumentaalfilmidest toetati Klaasmeri produtseeritud Rainer Sarneti lavastuslikku dokumentaalfilmi "Vaino Vahing", Stellar Filmi produtseeritud Anna Hintsi dokumentaalfilmi "Homme saabub paradiis” ja tootmisfirma Well Well produtseeritud Aleksandr Heifetsi dokfilmi "Muusika, mida ma veel ei tea". Lõpparuande esitas Taska Film Jaan Tootseni dokumentaalfilmi "Fred Jüssi. Olemise ilu" eest.

Jaak Kilmi põnevik "Tagurpidi torn" räägib viieliikmelise lastekamba suvest unises Lõuna-Eesti külas, kus ainukest lõbu pakub hängimine ja mängimine mahajäetud tootmiskompleksis. Sealviibimine keelatakse neile aga ära. Kamba pealik Kristjan ning tema sõbrad Ariel, Loore, Mia-Margot ja Siim otsustavad siiski keelust üle astuda.

Ergo Kulla “Soo” põhineb Oskar Lutsu tuntud jutustusel. 1917. aastal toimuva loo areeniks on Eesti unikaalne rabamaastik, loo psühholoogiliseks ja ajalooliseks taustaks Esimene Maailmasõda, mille keeristest peategelane, kunstnik Toomas, kodumaale taastuma naaseb.

Triloogia “Apteeker Melchior” põhineb Indrek Hargla samanimelisel ülimenukal romaanil ja režissööriks on hinnatud teatri- ja filmirežissöör Elmo Nüganen. Keskaegse krimipõneviku peategelane on noor apteeker Melchior Wakenstede, kellel on eriline detektiivianne lahendada ülipõnevaid mõrvalugusid.

Rainer Sarneti “Vaino Vahing” on lavastuslik dokumentaalfilm vastuolulisest Tartu kirjanikust ja psühhiaatrist Vaino Vahingust, kes pidas aastatel 1968-1984 päevaraamatut kajastades nii Tartu kultuurielu kui oma isiklikke vaimseid otsinguid.

Anna Hintsi dokumentaalfilm “Homme saabub paradiis” räägib loo kogukonnast, kes on otsustanud keskkonna ja oma laste tuleviku päästmiseks oma peredele toitu hankida kaubanduskeskuste prügikastidest. Filmi näol on tegemist kaasaegse ja rohelist eluviisi pooldava subkultuuri jäädvustamisega, mis toob vaatajani viise, kuidas kastist välja mõeldes ning sissejuurdunud tarbimisahelat murdes on võimalik teha suuremaid samme iseenda ja oma perekonna ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Film linastub dokumentaalfilmide sarjas “Eesti lood”.

Aleksandr Heifetsi “Muusika, mida ma veel ei tea” on dokumentaalfilm Tartu melomaanist ja kirglikust vinüülikogujast Ahto Külvetist. Film linastub dokumentaalfilmide sarjas “Eesti lood”.

“Fred Jüssi. Olemise ilu” on Jaan Tootseni portreefilm loodusfilosoof Fred Jüssist.

Filmifond otsustas arendada filmiettevõtluse edendamiseks koostööd kõrgkoolidega ning toetused eraldati esmakordselt ka Balti Filmi- ja Meediakooli Tartus ja Tartumaal filmitud tudengifilmidele - "Mu kallid laibad“ (režissöör German Golub), mis võitis tudengifilmide Oscari rahvusvahelise mängufilmi kategoorias ja sai seeläbi õiguse kandideerida lühifilmide Oscarile, ning „Talent“ (režissöör Silver Õun).

Lisaks kinnitas Tartu Filmifond valmisolekut toetada 2021. aastal rahvusvahelist filmi "Omerta 6/12", mille režissöör on Aku Louhimies, produtsent Cinematic Productions S (Soome) ja kaasprodutsent Stellar Film. "Omerta" on Soome tuntud kirjaniku Ilkka Remesi 2,4 miljonit eksemplari müünud bestselleril põhinev mängufilmist ning 6-osalisest telesarjast koosnev projekt. Filmi võtted toimuvad Tartus 2021. aasta alguses.

Tartu Filmifondi juht Kristiina Reidolv: “Väga hea meel on, et nii kodumaiste kui ka rahvusvaheliste filmitootjate huvi Tartu Filmifondi vastu on jätkuvalt kasvamas. Oluline on ka žanriline mitmekesisus - toetust taotlevad nii eesti kui rahvusvahelised mängu-, dokumentaal- kui ka lühifilmid. Filmide tootmine Tartus ja Tartumaal annab arenemisvõimalused siinsetele loomemajandusettevõtetele, turgutab turismi ja elavdab kohalikku majandust ka laiemalt. Kõik see on vajalik, et Tartust kui eesti filmi sünnilinnast saaks tulevikus rahvusvaheline filmilinn.”