Patarei vangla hoovis esilinastus neljapäeval režissöör Riho Västriku uus lühidokumentaal Patarei ajaloost, mis käsitleb vanglaajalugu hoopis teistmoodi, kui seda on seni filmikeeles tehtud.

Patareis kommunismiohvrite mälestusmuuseumit arendava Eesti Mälu Instituudi tellimusel valminud eksperimentaalne dokfilm „Patarei" viib vaataja ajarännakule Patarei merekindlusse. 20. sajandil oli hoone kasutusel vanglana, kus totalitaarsed režiimid vangistasid tuhandeid süütuid inimesi. Dokfilm keskendub meelsusvangide taustale ning katsumustele merekindluse müüride vahel.

Filmi idee põhineb fantaasiamängul - kui need seinad räägiksid. Jutustajaks on fiktsionaalne kinnipeetu, kes on justkui unustatud terveks sajandiks Patareisse. Jutustaja tekst põhineb erinevate reaalsete inimeste kaasustel. Kinnipeetu räägib näitleja Tambet Tuisu häälega.

"Põhiline tunne, mida Patarei filmimise ajal kogesin, oli klaustrofoobia. Ma loodan, et meil õnnestus seda ka vaatajatele edastada," ütles filmi režissöör Västrik.

"Kuigi iga lugu on seostatav konkreetse inimesega, soovitan sellele mitte liialt mõelda. Otsida tasub üldistust ja see peaks vaatajani jõudma eelkõige läbi meelte," lisas režissöör.

14. juunil kell 14:00 avaldub dokumentaalfilm ka Delfi Kinoveebi portaalis!


Riho Västrik (1965) on produtsent, režissöör ja dokumentalistika õppejõud Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on osalenud mitmes rahvusvahelises dokumentaalfilmi projektis nagu „Ajasillad“ (2018), „Surematu“ (2019) ja „Õrnad sõdalased“ (2020). Västrik on Euroopa Dokumentalistika Võrgustiku (EDN) liige, Eesti Filmitootjate Liidu juhatuse liige ja 2012. aastast tegutseva Eesti Dokumentalistide Gildi asutajaliige.





Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid