Rahvusvaheliselt ning nüüd ka kodumaise žürii poolt kõrgelt hinnatud Carlos E. Lesmese dokumentaalfilm "Üht kaotust igavesti kandsin" jõudis lõpuks ka kodumaise kino publikuni. Film räägib loo eesti perekonnast, kelle elu on sõltlasest pereliikme tõttu pea peale pööratud. Hillel on oma narkomaanist pojaga lähedane suhe ja ta saadab talle iga kahe nädala tagant raha. Peale riidu, mis neil telefoni teel tekib, Lauri kaob. Viimane kõne tuli kuue kuu eest ning selle teadaolev asukoht oli Bogotá, Kolumbia. Meeleheitel Hille palub Lauri õel Eeval Kolumbiasse sõita ning üsna pea leiab Eeva end sürreaalsest ja halastamatust Bogotá allmaailmast. Päevade kaupa megalinna tänavatel, kus Lauri tundub alati käeulatuses olevat, õpib Eeva oma venna maailma tundma. Aga kui ring hakkab koomale tõmbuma, kardab Eeva, kelle ta võib eest leida. Lootuse ja paanika segunedes võtab Eeva teekond ootamatu pöörde, mis muudab selle pingelise otsinguloo unustamatuks perekonnalooks, mis puudutab meid kõiki.

Film on lisaks Eesti Filmi Auhindade parima dokumentaalfilmi ning montaazi auhinnale pärjatud ka publikuauhinnaga Bogotá Rahvusvaheliselt filmifestivalilt ning aasta filmi auhinnaga Eesti Dokumentalistide Gildilt. Filmi maailma esilinastus toimus mainekal HotDocs festivalil Kanadas ning pärast seda on film linastunud DocsMX festivalil Mehhikos, Havanna filmifestivalil Kuubal, Artdocsfestil Riias, One World Human Rights film festivalil Prahas, Docpointil Tallinnas ning mitmetel teistel festivalidel üle maailma.