Esimene reegel on julgus: ära muretse, et valid "vale" filmi, vaid lihtsalt võta esimene, mis pakub huvi. Just need üllatused teevad PÖFFist niivõrd tänuväärt kogemuse. Teine reegel on katsetamine: mugavustsoonist väljumine on endast gurmaani avastamise võti. Pole varem Iraani või Ungari filme näinud? Nüüd on võimalus. Kolmas reegel on kannatlikkus: võta endale aega, et filme nautida ning planeeri ajakava rahulikult. Pole vaja tormata nagu elukutselised filmisõbrad. Ja rääkides elukutselistest, siis panin kokku enda jaoks kõneka nimekirja filmidest, mis tõusevad valikust ühel või teisel põhjusel esile, et aidata orienteeruda neil, kes lihtsalt ei tea, kust üldse alustama peaks. Panin kokku omajagu pika nimekirja, kus 50 filmi. Valikus on palju juba auhindu võitnud filme, tõenäolised Oscari soosikud, unikaalsed kogemused maitse laiendamiseks, peavooli kinolevi teoseid ning palju muud huvitavat.

Pöffi avafilmiks olev peaaegu 3 tundi kestev ajalooline romantiline draama on lavastaja Ildikó Enyedi üheksas mängufilm, seal hulgas esimene inglisekeelne. Lugu on mugandatud Ungari luuletaja Milán Füsti samanimelisest romaanist. Narratiiv leiab aset 1920ndatel, kus keskealine Hollandi meremees veab oma küünilise äripartneriga kihla, et abiellub esimese naisega, kes kohvikusse sisse astub. Kapten Jakob Störri (Gijs Naber) tabab õnn, sest just nii satub tema ellu salapärane ja stiilne Lizzy (Prantsusmaa superstaar ja Bondi tüdruk Léa Seydoux), kes on taolisest mõttest lummatud. Nende kirglik afäär jõuab vaataja ette seitsmes peatükis, avades erifaase selles kassi-hiire mängu meenutavas romantilises suhtes.

Keel: prantsuse, inglise, hollandi

Kestus: 169min
Film PÖFFil

Värsked hoovused programmis olev vinge rokkooper avas tänavuse Cannes'i filmifestivali ning kuulub ka aasta parima filmi Oscari soosikute hulka. 2h ja 21min tõelist kinoelamust leiab aset tänapäeva Los Angeles. Henry (Adam Driver) on provotseeriva huumorimeelega püstijalakoomik, kes on suhtes maailmakuulsa ooperilauljaga Ann (Marion Cotillard). Rambivalguses moodustavad nad kirgliku, glamuurse, kontrastirikka ja kadestamisväärse paari. Üsna pea sünnib neile perre esiklaps Annette ehk väga erilise saatusega tüdruk, kes kuulsa abielupaari elu totaalselt pea peale pöörab. “See on muusikaline fantaasia, kuhu on segatud natuke komöödiat, armastust ja seksi, üks koletis, üks laps ja mõned laibad,” kirjeldab ekstsentriline prantsuse režissöör Leos Carax (“Holy Motors”) ise. Minu jaoks on tegemist 2021 ühe aasta parima filmiga, mille olen juba hinnanud 9.5/10.

Keel: inglise
Kestus: 141min

Venemaa kultuuriminister, tollal riigi kõrgeim filmiametnik Olga Ljubimova oli nördinud, et Kirill Sokolovi debüütfilm “Kärva maha, paps” kukkus kinolevis läbi. Sellest hoolimata on PÖFFil rahvusvahelise esilinastuse saanud film tänaseks pälvinud kriitikutelt ja publikult kiidusõnu enam kui 20 riigis. Ootused autori teise mängufilmi pööraselt naljakas süsimusta komöödia “Rebi lahti ja unusta” suhtes on kõrged ja õnneks publik ei pea selles põhivõistluse teoses pettuma. Loo keskmes on Olga, kes vabaneb vanglast, kus istus kinni kuna torkas elukaaslasel silma peast välja. Soovides alustada uut elu, saabub ta koju, et võtta kaasa enda 10-aastane tütar Maša, kes on seni olnud vanaema kasvatada. Kuid viimane leiab, et ta on lapselapsega sedavõrd kokku kasvanud, et Olgal pole tütre elus kohta. Imekombel õnnestub Olgal tütar küll röövida, kuid siis algab meeletu tagaajamine. Verd pritsib ojadena…

Keel: vene

Kestus: 98min

Viimase Veneetsia Filmifestivali avafilmis jätab vanameister Pedro Almodovar (71) maha talle omase iroonia ning jutustab tõsise draama kahe värske ema suhtest. Film nomineeriti Veneetsias nii Kuldlõvile kui ka Queer Lõvile. Film kuulub aasta parima filmi Oscari soosikute hulka. Screen Internationali kriitikute valik ja värsked hoovused programmi kuuluv „Paralleelemad” jutustab keskealisest fotograafist Janis (Penelope Cruz, Volpi parima naisnäitleja karikas Veneetsias), kes jääb kogemata lapseootele kergest afäärist abielumehest kohtuarheoloogiga. Sünnitusmajas kohtub ta korduvalt vägistatud, tugevalt traumeeritud teismelise Anaga (Milena Smit), kelle jaoks rasedus on hirmus. Hoolimata nende erinevustest areneb kahe üksikema vahel tugev side, mis muudab mõlema elu. See kahetunnine draama on tõenäoliselt üks nendest suurtest filmidest, millest järgmise aasta jooksul palju kuuleme.

Keel: hispaania

Kestus: 120min

Öised värinad programmi raames linastuv „Tsensor” on noore Walesi naislavastaja Prano Bailey-Bondi Sundance’i festivalil esilinastunud debüütmängufilm. See pärineks oma stiilse videoliku pildikeelega justkui 1980. aastatest, olles verine ood õudusfilmide mõjule, millest on inspireeritud väga paljud kaasaegsed filmitegijad. Kriirikute ja publiku poolt hästi vastu võetud loo keskmes on Briti filmitsensor Enid (Niamh Algar), kes võtab oma tööd väga tõsiselt. Erilise innukusega soovitab ta kärpida ja eemaldada äärmiselt vägivaldseid, jõhkraid, veriseid ja seksuaalse sisuga stseene, ilma milleta pole neil filmidel ka enam mingit mõtet. Samal ajal piinab Enidit süütunne lapsepõlves kadunud noorema õe tõttu, kelle otsimisest pole naine veel päriselt loobunud. Kui Enidile antakse ülesanne uus film tsenseerida, äratab see temas mälestusi, mis tasapisi muutuvad õudusunenäole sarnanevaks kinnisideeks, kus piirid väljamõeldise ja tegelikkuse vahel on väga haprad…

Keel: inglise

Kestus: 84min

Keerulise nimega Tai kirjaniku ja lavastaja Apichatpong Weerasethakuli esimene ingliskeelne film “Memoria” võitis Cannes'is žürii auhinna. 2010. aastal pälvis režissöör Cannes'is Kuldse Palmioksa filmiga “Onu Boonmee, kes mäletab oma eelmisi elusid”, mis linastus ka PÖFFil. Film on lisaks ka Kolumbia kandidaat võõrkeelse filmi Oscarile.

Värsked hoovused programmis olev teekonnafilm räägib britt Jessicast (Oscariga pärjatud Tilda Swinton), kes kasvatab Kolumbias, Medellinis, orhideesid. Pärast seda kui ta reisib pealinna Bogotásse, et külastada haiglas oma õde, hakkab ta öösiti kuulma aina valjemaid, seletamatu tekkepõhjusega mürtsatusi, mis ei lase naisel magada. Suurlinnas sõbruneb Jessica arheoloog Agnèsega, kes uurib tunneliehitusel leitud inimjäänuseid. Väljakaevamispaika sõites kohtub Jessica ühes väikeses äärelinnas kalarookija Hernániga, kellega jõe ääres teineteisele oma mälestusi jagades tärkab Jessicas mingi ootamatu selgus.

Keel: inglise, hispaania

Kestus: 136min

Sümmeetriakuningas Wes Andersoni uus film kuulub aasta parima filmi Oscari soosikute hulka ning tõenäoliselt sellest kujuneb üks kõrgemini hinnatuid filme, mida PÖFF enda juubeliaasta puhul näitab. Hollywoodi staare täis komöödia jutustab ajakirja “Prantsuse lähetus” kirjastajast Arthur Howitzer Jr. (Bill Murray), kes on ühes fiktiivses linnakeses nimega Ennui-sur-Blasé koondanud enda ümber mitmeid suleseppasid. Ajakirja uuest numbrist leiavad lugejad Herbsaint Sazeraci (O. Wilson) meeleoluka loo eksirännakutest linna kehva reputatsiooniga rajoonides. J.K. L. Berenseni (T. Swinton) pajatab loo maalikunstnikust vangist (B. Del Toro), kelle muusaks on kaunis vangivalvur Simone (L. Seydoux). Roebuck Wright (J. Wright) süüvib politseikulinaaria maailma ent lugu muutub pantvangidraamaks, kui külmavereline roimar (E. Norton) röövib politseikomissari ainsa poja. Kõigele paneb punkti lugu tudengirevolutsiooni karismaatilisest juhist Zeffirellist (T. Chalamet), kes armub perekonnasõpra Lucinda Krementzisse (F. McDormand).

Publiku ja kriitikute suur kiitus teeb sellest “peab nägema” teose.

Keel: inglise, prantsuse

Kestus: 108min

Eesti lippu kaudselt lehvitav tundevaba romantiline tragikomöödia aitas soome mehaanikul Juho Kuosmanenil tõusta Un Certain Regardil auhinnatud filmist “Kõige õnnelikum päev Olli Mäki elus” väärika grand prix’ni Cannes'i festivali põhivõistlusprogrammis, millele järgnes vältimatu tunnustus Euroopa Filmiakadeemialt. Kahjuks ei võetud ühtki osa filmist üles Eestis, kuid stsenaristid Andris Feldmanis ja Livia Ulman (“Teesklejad”) panustasid märkimisväärsel hulgal oma elutarkust, huumorit ja vaimukust, et filmis jaguks nostalgiat ning see oleks detailideni viimistletult autentne. Ees ootab tujutõstev ja südantsoojendav rongireis Moskvast Murmanskisse. Uje ja unistav Soome arheoloogiatudeng Laura soetas piletid, et minna reisile koos talle kalli venelannast sõbranna Irinaga, kuid paraku maandub ta väikesesse kupeesse üksi. Nii on ta sunnitud jagama pikka, 1487-kilomeetrist teekonda vulgaarse viinajooja ja väsimatult lobiseva jutuvestja Ljohhaga. Mees on teel tagasi tööle ühte Arktika kaevandusse ja Laura loodab, et saab näha haruldasi nõiduslikke kaljujooniseid. Tegelikult igatsevad mõlemad rongis kokku juhtunud võõrad hoopis üht siirast ja osavõtlikku kallistust. Soome kandidaat võõrkeelse filmi Oscarile on osa PÖFFi põhivõistlusprogrammist (väljaspool võistlust) ning Eesti filmisõbrale lausa kohustuslik vaatamine.

Keel: vene, soome

Kestus: 107min

Screen Internationali kriitikute valikusse kuuluv komöödia on järjekordne Oscari soosik. Viimastel aastatel indifilmide maailmas tugevasti kanda kinnitanud režissöör Sean Baker („The Florida Project“) on saanud valmis rohke mustahuumoriga vürtsitatud, ent samas üdini inimliku portreega mehest, kes asub end uuesti mitmest tükist kokku putitama kohas, mis teda kohe kindlasti avasüli vastu ei võta. Loo keskmes on endine pornostaar Mikey Saber (Simon Rex), kes kunagi lahkus oma väikesest kodulinnast suurte plaanidega saada rikkaks ja kuulsaks. Muidugi unistuste poole kihutas jättis mees oma auto tagatulesid vaatama nii mõnegi olulise inimese, kelle jaoks tal oma karjääri tipphetkedel kuidagi aega ei jagunud. Nüüd kui mehe karjäär on lonti vajunud, peab ta silmitsi seisma trööstitu nullide jadaga, mis talle pangakontolt vastu vaatab. Kus on see puhas leht, millelt alustada? Ega ometi seal, kust ta kunagi jooksujalu lahkus...?

Keel: inglise

Kestus: 128min

“Kogu ilma kuningas” on vändatud eesmärgiga näidata Mehhiko muusikalise kultuuri rikkust ja mitmekesisust. Paljude auhindadega pärjatud hispaanlasest suurmeister Carlos Saura vormib Mehhiko folkloori ja popkultuuri imelise tutvustamise käigus neljandat seina purustava loo, mis on otsekui ülistus tantsule ja muusikale. Lugu on teatritööst mõnda aega eemal viibinud kuulsast lavastajast Manuel, kes juhib kirgi ja muusikat täis näidendi lavaletoomist. Ta palub abi tunnustatud koreograafilt, oma eksabikaasalt Saralt. Üheskoos valivad nad välja rolle esitavad noored tantsijad, kelle rivaalitsemine ja konfliktid ei jää vaid lavalaudadele. Proovides kipuvad emotsioonid üle keema, pinged kasvavad ja tantsijad annavad endast kõik, et silma paista. Väljendusrikka Mehhiko muusika ja jõuliste esituste ühenduses sünnib lavastus, milles põimuvad tragöödia, väljamõeldis ja tegelikkus. Ülesse astub “Narcos” staar Ana de la Reguera. Tegemist on rahvusvahelise esilinastusega.

Keel: hispaania

Kestus: 95min

Järjekordne parima Oscari soosik. Põhja-Iirimaa pealinnas üles kasvanud teeneline Shakespeare’i populariseerija ja lavastaja Kenneth Branagh toob kinoekraanidele autobiograafiliste sugemetega ja ülimalt nostalgilise must-valge linaloo “Belfast”. Mehe südamlik üleskasvamislugu paiskab vaataja keset 1960ndate rahutuid aegu Belfasti tänavatel, kus õhtul kodu poole suundudes pidid igal tänavanurgal tõestama, kas olid protestant või katoliiklane. Selles keerulises labürindis püüabki oma õiget teed leida väike Buddy, kes unistab glamuursest ja muretust tulevikust. Draama on PÖFFil linastuvatest filmidest, mida kriitikud mujal maailmas juba näha on saanud, üks kõrgemini hinnatuid.

Keel: inglise

Kestus: 98min

Dokumentaalfilmi režissööre Aleksander Otsa ja Kaidi Kleini (“Eesti muld ja Eesti süda”, “Ott Tänak – The Movie”) paelus ennekõike helilooja isiksus, soov rebida maestrol mask eest ja näidata päris Rannapit nii palju kui see vähegi võimalik on. See õnnestus, sest pärast filmi vaatamist oli portreteeritav tulemusest ehmunud – sellisena polnud ta ennast veel kõrvalt näinud. Helilooja ja pianist Rein Rannapi panus Eesti muusikasse on hindamatu, kuid seejuures on tegemist keeruka ja vastuolulise isiksusega. Tal on võime tõmmata ette mask ja esitada intervjuudes hoolikalt läbikomponeeritud teksti. Seda rolli võib ta etendada väga värvikalt, tekitades konflikte ja piitsutades lauljaid proovis mahlakate väljenditega. Tegemist on maailma esilinastusega.

Keel: eesti

Kestus: 82min

Režissöör Michael Showalter vaatleb suure empaatia ja inimlikkusega seda vastakat tegelast Tammy Faye. Värsked hoovused programmi raames linastuv ajalooline draama keskendub USA teleevangelistide ja jumalasõna kuulutajatele, üks häbematum kui teine. Kuid kõik need sullerid kahvatavad impeeriumi ees, mille suutsid oma tegutsemisaastatel üles ehitada Jim Bakker (Oscari nominent Andrew Garfield) ja tema abikaasa Tammy Faye, keda kadestamisväärse veendumusega kehastab Jessica Chastain, tõustes selle rollisooritusega eelseisva Oscarite hooaja suurimaks favoriidiks parima naispeaosa kategoorias.

Keel: inglise

Kestus: 126min

Rahvusvahelise noortefilmide võistlusprogrammi Eesti etteaste on huumoriga vürtsitatud debüütmängufilm kohaliku uue põlvkonna filmitegijate Meel Paliale ja Urmet Piilingu poolt. Koomilise loo fookuses on elu hammasrataste vahele jäänud noor automehaanik Kiik, kes saab ühel päeval teada, et tema tüdruksõbra süda on uue noormehe poolt võidetud. Hingevalust vabanemiseks otsustab Kiik koos filmitegijast parima sõbraga sõita riigi teise otsa, et maha raiuda igavese armastuse puu. Teekond müstilise puuni kujuneb okkaliseks, endassevaatavaks ja kriminaalseks.

Keel: eesti

Kestus: 82min

Öised värinad programmi tõenäoliselt kõige silmapaistvamalt kirglik sissekanne on mitmeid animatehnikaid kombineeriv “Hullumeelne jumal”. Legendaarse filmianimaatori ja efektimeistri, tänavu septembris 70. juubelit tähistanud Phil Tippetti (“Robocop”, “Star Wars, osa IV: Uus lootus”, “Starship Troopers”) esimene täispikk animafilm pärast kolme samanimelist lühifilmi, mis said fännide hulgas kultustliku staatuse. Hullumeelse, üdini philtippettliku teose taga on rühma vabatahtlike tasuta nädalavahetused ja enam kui 60 kunstniku professionaalne panus, mille töö algas juba 1987. aastal. Tulemus on kahtlemata võimas, kuid mitte universaalne meelelahutaja, sest puuduv dialoog ning 83 minutit stopp-motion animatsiooni õudusfilmi žanris on suur tükk mida neelata.

Keel: -

Kestus: 83min

Tõenäoline Oscari võitja, sest see animeeritud dokumentaalfilm võib teha ajalugu, jõudes Oscari nominatsioonini parima filmi, parima mitteingliskeelse filmi, parima dokumentaalfilmi ja parima animafilmi kategoorias. Euroopa Filmiakadeemia aasta parima dokumentaal- ja animafilmi auhinna kandidaat ka veel lisaks. Lugu on 11-aastasest Aminist, kes põgeneb koos oma perega Afganistanist. Tema põrgulik odüsseia vabasse maailma kestab kokku viis aastat, viies ta lahku oma emast, vennast ja õdedest. Aastakümneid hiljem räägib ta esimest korda oma valusa loo, mille üheks episoodiks on kahjuks ka Eesti.

See on liigutav koduta kasvamise ja piiritu ülekohtu, aga ka keelatud seksuaalse sättumuseni jõudmise lugu. Lugu mitte ainult geograafilisest põgenemisest, vaid ka põgenemisest iseenda, oma painava mineviku eest. Senine tagasiside filmile on olnud fenomaalselt hea.

Keel: inglise, taani, dari, rootsi, vene

Kestus: 90min

Gruusia poolt parimale võõrkeelse filmi Oscarile saadetud “Brightoni 4” on realistlik film ühe isa armastusest poja vastu ja elust kodumaast kaugel. Tausta loob tõeline kultuuride virvarr kitsastes ühiselamu oludes ühes New Yorgi kvartalis, millest on saanud postsovetlike emigrantide uus kodu. Lugu on järgmine: kunagise tuntud maadleja poeg elab Ameerikas, kus ta väidetavalt õpib ja töötab. Kuid isa süda tunneb, et midagi on viltu ja auväärne mees võtab ette keerulise reisi, kus ootab teda üks elu suurimaid võitlusi – võitlus enda poja eest. Filmis tegi oma viimase rolli nimekas Gruusia näitleja Kahi Kavsadze, kes on osalenud enam kui sajas linateoses, sh kultuslikus nõukogude filmis “Ergav kõrbepäike”.

Keel: inglise, gruusia, vene

Kestus: 95min

Alates 14. eluaastast soovitatav narkootikumide draama räägib 14-aastasest narkodiiler Johnny’ist, kes elab turvakodus, mille tingimused talle aina enam pinda käivad. Samal ajal kasvab järjest kohaliku narkomaani ja diileri Luca mõju tema üle, nii et üksnes tänavad, teised diilerid ja Luca ise tekitavad Johnnys tunde, et ta kuulub kuhugi. Juhuse tahtel satub ta müüma kokaiini kuulsale näitlejale Antonyle ning nende vahel tärkab ootamatu sõprus. Kuid poisi eestkostjaks hakata lubanud Antony kupatab oma järjekordses maniakaal-depressiivses hoos Johnny tagasi tänavale, kus too ei oska muud ette võtta kui taas Luca ja narkootikumide juurest lohutust otsida.

Keel: hollandi

Kestus: 90min

Slovakk Péter Kerekes ajab dokumentaalse ja fiktiivse nimme nõnda sassi, et raske on sotti saada, mis on päris ja mis mitte. Tulemuseks on emotsionaalselt raputav, aga ka humoorikas ja lootusrikas lugu emadest, kes soovivad üle kõige maailmas, et nende lastel läheks elus paremini, kui neil endil. Odessa naistevanglas üles võetud ja vangide lugudel põhinevas dokumentaalfiktsioonis mängib enamik tegelasi iseennast. Slovakkia parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaat räägib rasedast Lesjast, kes tappis oma truudusetu mehe ja läks seitsmeks aastaks trellide taha. Nüüd kasvatab ta Odessa naistevanglas oma last – koos teiste samas stuatsioonis olevate emadega. Neid valvab Irina, kes otsib vangide kirju tsenseerides lohutust oma üksindusele. Kõiki naisi selles vanglas – vormikuuest sõltumata – seob igatsus armastuse järele.

Keel: vene, slovaki

Kestus: 93min

“Ajast väljas” on kahtlemata üks omanäolisemaid autorifilme tänavusel festivalil ja köidab tõeliselt mõjusa visuaalse lahendusega, mis on loodud arte povera kunstivoolu rustikaalse minimalismi põhimõtetest lähtuvalt ning seejuures nukufilmi tehnikatega eksperimenteerides. Narratiiv tõstatab küsimuse: kuidas anda edasi oma elu ja seda ümbritsevat ajalugu inimesele, kes pole kordagi Maal käinud? Gaspard on üks väheseid inimesi, kes on jäänud Maale elama pärast inimkonna suurt migreerumist Marsile. Oma sajanda juubeli puhul otsustab ta kirjutada pojapojale Zeriale, kes on esimene Marsil sündinud inimene. Gaspard püüab rajada põlvkonniti ülekanduvat mälusilda inimesega, kellega tal puudub igasugune kokkupuude, ja jätta jälg maailmast, mis on peagi igaveseks kadunud.

Keel: prantsuse

Kestus: 61min

Jan P. Matuszyński tõsielusündmustel ja -tegelastel põhinev “Jälgi jätmata” linastus käesoleva aasta Veneetsia filmifestivali põhivõistlusprogrammis ning Poola esitas selle parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks. Sündmused leiavad aset 1983. aasta Poolas. Kaks sõpra, Grzegorz ja Jurek lähevad ühel maipäeval Varssavi vanalinna keskkoolieksamite läbimist tähistama. Joviaalses meeleolus noormeestele satub aga peale miilitsapatrull, kelle korraldustele vastu hakates nad jaoskonda viiakse. Asjad lähevad kiiresti väga käest ära ning Grzegorz, kes on tuntud luuletaja ja “Solidaarsuse” liikme Barbara Sadowska poeg, saab kõige hullema peksmise osaliseks. Paari päeva pärast ta sureb. Kuriteo ainus pealtnägija Jurek otsustab õigluse eest võidelda ning tunnistada kohtus miilitsate vastu. Nii muutub ta üleöö peamiseks riigivaenlaseks, kelle vaikima sundimiseks on kommunistliku režiimi ninamehed valmis kõigeks.

Keel: poola

Kestus: 160min

Otse Veneetsia maailmaesilinastuselt tuleb stiilne õppetund kujuteldavast Venemaa ajaloost, tehes kummardusi sellistele filmidele nagu “Jälitatav”, “Riigi vaenlane”, “Püüa kinni, kui suudad” ja “Bourne”; viirastuslik, põnev ja groteskne vaatemäng läbi geniaalse Eesti operaatori Mart Tanieli kaamerasilma, toeks valgusmeister Taivo Tenso ja helirežissöör Matis Rei. Kolmandas kahasse tehtud mängufilmis tögab Vene režissööritandem Natasha Merkulova ja Aleksey Chupov nutikalt Nõukogude patriotismi absurdsust, kui toovad vaatajani loo 1938. Aasta Leningradist. Armutu piinaja ja timukas Fjodor Volkonogov oli enne otsustavaid ühiskonnamuudatusi Stalini NKVD ustav tööriist, nüüd peab karistuspealik aga põgenema ja varjuma südantpurustavate reetmiste ja möödapääsmatu kõrvaldamise eest. Ta otsib lunastust ja andestust, et kindlustada endale koht teispoolses paradiisis ja põgeneda puhastustule eest. Tema peamine vastane, raskelt haavata saanud Golovnia on aga võtnud nõuks mitte peatuda enne, kui Volkonogov on igaveseks vaikima sunnitud.

Keel: vene

Kestus: 126min

Improviseeritud tantsude, relvade ja maskidega komöödia on filmisõpradele tõeline maiuspala. Väsimatu kasahhi töönarkomaan Ädilhan Jeržanov on üks neist üksikutest režissööridest maailmas, kes suudavad teha aastas kolm erinäolist filmi. Narratiiv viib vaataja lokkava korruptsiooniga ja seadusteta Karatase külakesse, kus pole kohta aususele ja kus leiab aset peaaegu kõigi Jeržanovi filmide tegevus. Pandeemiaaegne karantiin on jõudnud ka siia kaugesse kohakesse kusagil pärapõrgus, kuid rahapesu, mahhinatsioonid ja ebaseaduslik alkoäri peavad jätkuma ka koroonaviiruse varjus, mille avastamise eest tuleb samuti altkäemaksu maksta. Tegemist on maailmaesilinastusega.

Keel: kasahhi

Kestus: 94min

“Metsikud mehed” on absurdseid olukordi ja imeliselt kirjutatud tegelaskujusid täis pikitud must komöödia. Meestele pakub see äratundmisrõõmu ja naistele hüva abimaterjali mõistmiseks. Sünopsis: kahe lapse isa Martin on keskealine abielumees, kes elab pealtnäha õnnelikku elu. Kuid nagu paljud, heitleb temagi keskeakriisiga ning kõik tundub mõttetu ja tähenduseta. Ängistavast olukorrast pääsemiseks ei page Martin argi- kohustuste eest eakaaslaste kombel Ibizale ega triatlonitreenigutele, vaid Norra mägedesse, ürglaantesse, kus ta jahib toitu ja rõivastub nii nagu esivanemad tuhandete aastate eest. Taasärkavat maskuliinsust nautides kohtub Martin vigastatud uimastismugeldaja Musaga. Nagu jahitavad hirved, põgenevad nad üheskoos metsades politsei, rivaalide ja abikaasat/isa otsiva muretseva pere eest.

Keel: taani

Kestus: 104min

“Nauding” on hedonistlik, dokumentaalses stiilis draama, mis uurib pornotööstuse toorest ja häbitut toimimist naise vaatepunktist. Meeldejääva ja kadestamisväärse nimega lavastaja-stsenarist Ninja Thybergi lugu on räägib 19-aastasest Bella Cherry’ist (Sofia Kappel), kes jätab maha Rootsi väikelinna ja kolib Los Angelesse, et saada järgmiseks suureks pornostaariks. Tugev ja enesekindel, aga samas ka naiivne Bella usub, et suudab korrumpeerunud süsteemi enda kasuks tööle panna. Lõpuks seisab ta siiski silmitsi dilemmaga, kas müüa oma hing pornokuradile või mitte. Thyberg on pornot uurinud üle 20 aasta ja mõistes, et naise seksuaalsust ei kujutata seal positiivsena, hakkas režissööri huvitama just feministlik porno.

Keel: rootsi, inglise

Kestus: 109min

Ühtviisi ülev ja sügav “Hajuv udu” on kõikidele gurmaanidele, kes oskavad hinnata perfektsuseni viimistletud filmi õrna toorust. Film loob tundesügavalt müstilise portree elu lõpust ja algusest, mis mõlemad elu keskel sünnivad. Kolumbias laiuv iidne pühapaik Sumapaz Páramo on maailma suurim mägitundra ökosüsteem ning joogivee lätteks pealinna 11 miljonile elanikule, kel tuleb imetleda looduskaitse all olevat halastamatult karmi kliimaga mäestikku aupaklikust kaugusest. Inimtegevusest ja seadusepiiridest välja jäävast Sumapazist on saanud kuritegevuse kõrvaltee, mille viimaseid barrikaade mägivalvur F koos oma isa ja teiste põliselanikega kaitseb. Kindlasti mitte peavoolu kategooriasse mahtuv, kuid hea võimalus midagi avastada veidi väljaspool mugavustsooni.

Keel: inglise, sunapakun

Kestus: 76min

“Midagi pole muutunud, maailm on endiselt sama. Kõnnid mõõda tänavat, pöörad ümber nurga ja kõik on täpselt nii, kuis peab. Ent siiski piisavalt teistsugune.” Täpselt nii selgelt või ka ebaselgelt võib kokku võtta Hollandi vanameistri, multitalendi Alex van Warmerdami (“Väike Tõnn”, “Borgman”), viimase, kümnenda täispika filmi filosoofia, mis on tehtud täpselt sellise elulise huumoriga, nagu seda võikski oodata ainult van Warmerdamilt. Millest film räägib? Näeme väikest näitlejate seltskonda proovi tegemas. Millegi üle vaieldakse tõsiselt. Närvid kisuvad krussi. Õhku tekib pinge. Aeglaselt, kuid järjekindlalt viiakse meid koos filmi tegelastega nende argipäevaelu toimetuste keskele, kus selgub, et kõigil on mingi suur saladus kanda. Või tunnetab seda nii ainult loo peategelane Günter (van Warmerdami üks lemmiknäitlejaid Tom Dewispelaere), kunagi nelja-aastasena Saksa metsalaantest leitud orb, kes tunneb, et midagi on temaga lahti ja kes hakkab seetõttu kahtlustama, et kõik peavad tema vastu vandenõu? Kes on need inimesed, kes Günterile kahtlased näivad? Kas on see vaid mehe paranoia või on tõepoolest tema kahtlustustel tõepõhi all? Mida vähem ette teab, seda parem kogemus on. Kui “Borgman” on vähegi vihje, siis siit tuleb suurepärane elamus. Tegemist on Euroopa esilinastusega.

Keel: saksa, hollandi

Kestus: 100min

Adrian Tomine’i koomiksil põhinev stiilne must-valge linateos maalib portree tänapäeva ühiskonnast delikaatselt, pingevabalt ja naljakalt. Film linastus Cannes'i põhivõistlusprogrammis ja oli nomineeritud Kuldsele Palmioksale. Lugu leiab aset tänapäeva Pariisis. Emilie kohtub Camille’iga, kellele meeldib hoopis Nora, kelle teed ristuvad aga hoopis Amberiga. Kolm tüdrukut ja üks poiss: nad on sõbrad, vahel armastajad ja tihti mõlemat. Viljakas prantsuse filmilooja Jacques Audiard läheneb seekord oma meelisteemale – territooriumile – kahest nihestatud aspektist. Esiteks on Pariisi 13. linnajagu, Les Olympiades, oma korrusmajade rägastikuga väga kaugel klišeelikust Pariisist, mida teame postkaartidelt. Teiseks uurib ta, kui hästi suudavad pealtnäha nii vabad ja enesekindlad noored – seksin kõigiga, laulan ja tantsin igal pool ning vahetan töökohti nagu sokke – tegelikult oma isiklikke territooriume kaitsta ja teistega jagada.

Keel: prantsuse, hiina

Kestus: 105min

22 filmitegijat 15 riigist koondasid loomingulised jõud ja nii jõudis kinolinale visuaal-filosoofiline dokumentaalfilm elust isolatsioonis. “Räägi ära” meeskond andis inimestele võimaluse enda kogemusi jagada. Avati rahvusvahelised telefoniliinid, kuhu inimesed said oma mõtteid, unistusi, tundeid ja kogemusi talletada. Veel 5 aastat tagasi ei osanud keegi oodata, et ühtäkki oleme sunnitud oma elupaigas isolatsioonis olema. Et tänavatel sõidavad politseinikud, kes karjuvad ruuporisse, et me püsiks kodus. Et linnatänavad vaikivad. Et meie suhted pannakse proovile lihtsalt tõsiasjaga, et oleme 24 tundi ööpäevas koos. Et inimesed laulavad akendel, soovides tunda ennast vähem üksikuna. Filmi lavastajaks on Marta Pulk, keda varem teame dokumentaalfilmiga “Aasta täis draamat”.

Keel: araabia, hispaania, prantsuse, saksa, eesti

Kestus: 75min

Režissöör Benjamin Martins on valinud selles suurepärases debüütfilmis ebatavalised vahendid, et anda edasi, mida tähendab olla lõksus julmas poliitilises keskkonnas. Põhjusega mässajad programmis oleva loo fookuses on kristlasest kirjanik, ajakirjanik ja poeet Jochen Klepper, kes elab koos oma juudist naise ja kasutütrega Saksamaal Kolmanda Reichi ajal. Ta on üks 20. sajandi silmapaistvamaid koraalikirjutajaid, kuid see ei kaitse teda eksistentsiaalse konflikti eest natsionaal-sotsialistliku süsteemiga. 1942. aasta lõpus ei anta tema naisele ja kasutütrele luba riigist lahkuda ning näib, et nende saatmine koonduslaagrisse on paratamatu. Kui Adolf Eichmann sunnib Jochenit valima karjääri ja abielu vahel, langetab too ennekuulmatu otsuse, mida on teinud tuhanded segaabieludes sakslased, nii vaikselt, et veel tänagi on vaid vähesed sellest kuulnud.

Keel: saksa

Kestus: 79min

Saksamaa 2022. aasta parima võõrkeelsele Oscarile kandideeriv Maria Schraderi lavastatud nutikas tragikomöödia oli üliedukas Saksamaa filmiakadeemia auhindade jagamisel: parim film, parim režissöör, parim stsenaarium ja parim naispeaosa (lummav Maren Eggert). Eggerti kehastatud Alma on teadlane, kes vajab oma uuringutele rahastust ning on valmis selle nimel osalema ebatavalises eksperimendis. Ta peab elama kolm nädalat humanoidist robotiga, kelle tehisintellekt on kujundatud nii, nagu oleks tegu Alma ideaalpartneriga. Inimkehas robot Tomi (keda mängib võluvalt Dan Stevens) eesmärk on teha Alma õnnelikuks. Nii saab alguse tragikoomiline lugu, mis uurib armastust ja igatsust – ja inimeseks olemist.

Keel: saksa

Kestus: 105min

Kohustuslik eelsoojendus enne seda, kui dünaamiline duo Ron ja Russell järgmisel aastal Tallinna saabub ning enne kui “Annette” filmi siin samal PÖFFil vaadata. Edgar Wrighti lavastatud dokkfilm küsib: kuidas saab üks popbänd olla samaaegselt üliedukas, alahinnatud, ülimalt mõjukas ning kriminaalselt unustuste hõlma vajunud? Seda pärast umbes 50 tegutsemisaastat, 25 stuudioplaati ja 250 salvestatud laulu? Kuidas saab olla oma žanris teerajaja, kui Pet Shop Boys pole üheski intervjuus neid oma mõjutajana maininud, sellise küsimuse peale alati nina kirtsutades? Filmis saavad sõna bändi sellised suured austajad nagu Flea, Beck, Jason Schwartzman või Neil Gaiman ning Wright viib vaatajad kummalisele odüsseiale läbi aastakümnete, teejuhtideks ekstsentrilised vennad Ron ja Russell Mael. Film kuulub aasta parima dokumentaalfilmi Oscari soosikute hulka.

Keel: inglise

Kestus: 140min

Öised värinad programmis olev “Süütud” ei ole nõrganärvilistele, pigem on see rahutu ja ebamugav teekond. Norra režissöör ja stsenarist Eskil Vogt (“Thelma”) sai inspiratsiooni oma lastelt: “Lapsed ei ole inglid. Nad on sündinud ilma igasuguse moraali ja empaatiata ning me peame seda neile õpetama.” Loo keskel on 9-aastane norra tüdruk Ida, kes kolib koos oma vanemate ja autistist õe Annaga uude linna. Anna ei kõnele ja Ida kiusab teda, toppides õe kingadesse näiteks klaasikilde, kuna ta arvab, et Anna ei tunne valu. Peagi hakkab Ida mängima oma uue naabripoisi Beniga, Anna aga sõbruneb Aishaga. Täiskasvanute pilkude eest varjatuna avastab nelik peagi, et neil on telepaatilised võimed, Ben näiteks suudab mõttejõul asju liigutada. Asudes oma värskeid oskusi katsetama, võtab süütu mäng tumeda pööre ning hakkavad juhtuma veidrad asjad.

Keel: norra

Kestus: 117min

Veneetsia festivalil kõrvalprogrammis Venice Days ja Venemaa rahvuslikul filmifestivalil Kinotavr parima režissööri auhinna võitnud loo keskel on 15-aastane poiss Leška, kes elab Beringi väina ääres maailmast äralõigatud külas. Nagu enamik mehi tema asulas, töötab temagi vaalapüüdjana. Kui külla jõuab viimaks internet, muutub noormehe elu kardinaalselt. Ta ei suuda pöörata pilku veebikaameralehel ennast näitavalt ebatavaliselt seksikalt tüdrukult. Leška armub sellesse kaugesse pilti, kauni võõra ähmasesse siluetti ja otsustab astuda oma elu kõige vaprama sammu: ta asub oma tillukese kalapaadiga ohtlikule teekonnale üle Beringi väina tormiste lainete, et jõuda unistuste maale Ameerikasse ja leida sealt oma armastus.

Keel: inglise, vene

Kestus: 93min

WTF küsimusega taustal süsimustas toonis kulgev Jean-Christophe Meurisse’i kolmas õuduskomöödia, mis pälvis pika aplausi tänavuse Cannes'i filmifestivali kesköisel seansil. Tõeline Grand Guignol. Enam mustemaks üks komöödia arvatavasti minna ei saagi. Sünopsis: pensionäridest abielupaar, keda ähvardab võlgade tõttu kodust ilmajäämine, otsustab minna rock’n’roll’i tantsuvõistlusele, mille peapreemia aitaks maja päästa. Samal ajal satub publik võimukoridoride pikka rägastikku, kus tehakse kõik selleks, et varjata riigi majanduskärpeid propageeriva rahandusministri tohutute rahasummade paigutamist välismaa pankadesse. Ütleme kohe ette, et asjad ei lõpe poliitiku jaoks just kõige paremini, kui ta olude sunnil peab paluma abi ühelt majaelanikult, kes talle küll abikäe ulatab... aga seda omal moel. Film saab aga oma igati kesköise värina väärilise kulminatsiooni siis, kui mängu tuleb teismeline tüdruk, kes näitab ühele perverdile, mida tegelikult tähendab väljend “mune küpsetama”.

Keel: prantsuse

Kestus: 102min

PÖFFi publikule tuttav Aleksei Fedortšenko võitis oma poeetilise detektiivfilmi “Viimane “Kallis Bulgaaria”” eest Moskva filmifestivalil parima režissööri auhinna. Film (põhineb Mihhail Zoštšenko autobiograafilisel jutustusel “Enne päikesetõusu”. Loo protagonist on noor aednik Leonid Jets, kes üritab 1943. aastal Kasahstanis päästa vanemate aretatud õunasorti “Kallis Bulgaaria”. Samal ajal alustab ta omaalgatuslikku juurdlust, et välja selgitada, kuhu kadus enne teda samas üüritoas elanud kirjanik. Otsingute käigus avastab ta nii mõndagi mitte üksnes kadunud kirjaniku, vaid ka oma isa kohta.

Tegemist on rahvusvahelise esilinastusega.

Keel: vene

Kestvus: 108min

Céline Sciamma viies film on suure sisemise põlemisega tehtud küps linalugu, mis moonutab aega ja lõhub lapsi ning täiskasvanuid lahutavat distantsi. Pere ainus laps, kaheksa-aastane Nelly on äsja kaotanud oma armsa vanaema ja aitab parasjagu vanematel tema kodu koristada. Ta uurib vanaema maja ja uitab ümbritsevas metsas, oma ema Marioni lapsepõlve mängumaal. Nelly on palju kuulnud puuonnist, mille ema kunagi metsa ehitas. Ühel päeval läheb aga tüdruku ema ootamatult ära ning samal ajal kohtub Nelly metsas omavanuse tüdrukuga, kes ehitab puuonni. Tema nimi on Marion. Film uurib täiskasvanuks saamise täpsemat pöördelist momenti.

Keel: prantsuse

Kestus: 72min

Värsked hoovused raames linastuv elulise huumoriga draama „Nagu vend vennale” üllatab mõnusa loomingulisusega, annab tõsistele teemadele omamoodi kerge allhoovuse. Lugu leiab aset väikeses Türgi külas keset karget pakast elab rangete reeglitega internaatkool oma üksluist argipäeva. See ei ole aga tavaline päev, sest hommikul on üks laps salapärasel kombel haigestunud ja ainus, kellel on aega teda aidata, on teine laps. Laps võitleb sõbra aitamiseks ignorantsete koolitöötajate tähelepanu eest, võttes ise täiskasvanule väärilise vastutuse. Järgnevad sündmused sunnivad nii kooli töötajaid kui ka kodust eemal olevaid lapsi elu väärtusi tõsiselt ümber hindama.


Keel: türgi

Kestus: 85min

Colonia Dignidad ehk Väärikuse Kool oli kurikuulus kommuun Lõuna-Tšiilis, tihedalt seotud Augusto Pinocheti režiimi meetodite ja tegudega. Tšiili on üks riike, kus noorem sugupõlv on varmas ajalugu uurima ja sellest ka rääkima. Colonia Dignidad on üks nende lähimineviku tumedamaid varje. Loo keskel on 12-aastane Pablo, kes saab stipendiumi, et minna õppima salapärasesse ja muust asustusest eemal paiknevasse erakooli, mille on rajanud Tšiilis elavad Saksamaa asunikud. Temasugusele poisiklutile näib see olevat tõeline privileeg ja nii saab poisist peagi kooli juhataja, onu Pauli lemmik. Vähehaaval satub aga Pablo tunnistajaks kummalistele juhtumistele, mis sunnivad teda käituma teistmoodi kui teised õpilased. Pärast oma imekaunist ja tundlikku (ja läbinisti sõltumatut) debüütfilmi “Root” lavastab Matias Rojas, kes elab ise samuti Lõuna-Tšiilis, taas loo läbi süütu ja uudishimuliku lapse, ent samas ka läbi nooruki silmade, kellel on juba oma maailmavaade ja oskus nähtut hinnata. Tegemist on rahvusvahelise esilinastusega.

Keel: saksa, hispaania

Kestus: 98min

Terve PÖFFi ainukene Lõuna-Korea film (häbiväärne kuritegu) “Ükildased” on kaasaegse linnainimese hingepaineid kujutav Kaug-Ida film, mis toob ka nõudlikuma vaataja alati kinosaali. Selline on ka Korea naisrežissööri Hong Sung-euni psühholoogiline draama, mis kajastab demograafilist seisu tema kodumaal, kus 40% leibkondadest moodustavad üksikult elavad inimesed. Loo protagonist Jina (Gong Seung-yeon) on üksik noor naine, kes töötab kaardikeskuses telefoninõustajana. Oma vaba aja veedab ta veebis või telerit vaadates. Pärast ema lahkumist kardab Jina kaotusevalu kordumist ja hoidub seetõttu vahetust inimlikust suhtlemisest. See teeb ta osavõtmatuks võõraste murede suhtes. Iga päev kohtab Jina aga märke, mis võiksid ta tardumusest välja tuua. Kuid kas ta tahab neid mõista? Kas Jina suudab purustada müüri, millega ta on end ümbritsenud?

Keel: korea

kestus: 91min

Värsked hoovused toovad publikuni psühholoogilise draama ahistamisest, kus sisukas, mitmekihiline stsenaarium, annab vaatajale võimaluse loo lahtimõtestamiseks leida omad aktsendid. Miks muutub kasarmuarmastus vägistamiseks ja kas armastust üldse oli? Kas vägistaja on kaaskannataja, iseenda ohver? Häiriva loo peategelane on Emma, kes astub 20-aastaselt sõjaväkke. Osalt on see otsus kantud isa eeskujust, kuid veelgi rohkem mõjutab seda sisemine tühjus, olemise eesmärgitus. Sõjavägi sobib talle: distsipliin, kindlad alluvussuhted, kamraadlus. Kõik oleks hästi, kuid noore naise juba tekkivat sisemist rahu hakkab häirima seersant Richard, kelle suhtes tunneb ta tõmmet. Hästi monteeritud linalugu käsitleb mitmeid teemasid: alluvussuhted ja isakompleks, ihad ja keelud, ohvriabi ja ringkäendus, bioloogia ja enesekontroll jpt.

Keel: prantsuse

Kestvus: 84min

See on Soome režissööri Teemu Nikki (“Halastushukkaja”, PÖFF 2017) viies täispikk mängufilm. Nikki stiili võiks kirjeldada kui heatahtlikku, kuid häbitult poliitilist satiiri inimkonna aadressil. Loo keskel on Jaakko ja Sirpa, kes ei ole kunagi teineteist näinud, kuid räägivad telefonitsi iga päev. Jaakko on pime puudega mees, kes liigub ratastoolis. Ta armastab Sirpat. Kuuldes naiselt šokeerivat uudist, otsustab ta oma seisundist hoolimata otsekohe tema juurde sõita. Tegelikult on tal ju vaja loota võõraste abile vaid viies etapis: kodust taksosse; taksost vaksalisse, vaksalist rongile, rongilt taksole ja taksost... Sirpa juurde. Intensiivne ja ebatüüpiline märul-triller mehest, kes peab läbi käima põrgust, et jõuda oma armsama juurde. Kogu linateos on üles võetud pimeda Jaakko perspektiivist, palju on lähikaadreid, meest ümbritsev maailm on tihti udune.

Keel: soome

Kestvus: 82min

Lavastaja Abhinandan Banerjee on oma 30 eluaasta jooksul jõudnud teha rohkem kui mõni terve eluga, olles kirjanik, maalikunstnik, arhitekt, sukelduja, graafiline disainer ja nüüd ka filmitegija. Mehe esimese filmi peategelane on Manik, üksildane keskealine mees, kes elab küll koos isaga, kuid nad ta ei suhtle omavahel. Tema elamise sisuks on hoopis taimed ja sipelgad, mille eest ta hoolitseb, lisaks veel ämblik ja sisalik. Kuid siis toimub mehe elus muutus: ta märkab taevas pilve, mis justkui saadaks teda kogu aeg. Elu omandab uue, tema jaoks senitundmatu väärtuse. Kas see on sõprus või hoopis armastus? Tegemist on maailma esilinastusega.

Keel: bengali

Kestvus: 96min

Režissöör Masaaki Kudo loob ühtviisi vahetult intiimse ning kohkumatult toore portree Tokyos piirangute keskel elavatest kahekümnendate algusaastaid nautivatest noortest. Lähenemiselt konventsionaalse melo-draama asemel on Kudo dramaturgiline käsitlus provokatiivselt aus. Sünopsis: Koroonapandeemia lainete kahju lõplikku ulatust erinevates ühiskonnakihtides on võimatu kõikehõlmavalt kaardistada. Küll aga pole palju oletamist vaja, et näha seost hüppeliselt kasvanud koroonasse nakatunute, koduvägivalla statistika ja OnlyFansi kasutajate arvude ahelas. Tegemist on maailma esilinastusega.

Keel: jaapani

Kestvus: 100min

PÖFFi põhivõistlusprogrammis olev vägivaldne krimidraama on lugu tänapäeva samuraist. Võimas südantlõhestav lugu kirjeldab palavikulist võitlust ellujäämise nimel väärikuse ja kustumatu optimismiga. Üks kõige ootamatumaid ja kahe silma vahele jäänud avastusi Aasia sõltumatul kinoskeenel. Sündmuste keskel on suure südamega Kazumal (Shuhei Handa. Ühe nõmeda ja pöördumatu otsuse tõttu on ta sunnitud elama kinnipidamisasutuses, kus tuleb end ise elatada. Ta käib tööl viletsas tehases, kuid tema eesmärk on mingi amet selgeks saada, otsida normaalne töökoht ja siis ülikooli õppima minna. Praegu peab Kazuma aga kannatlikult tõestama, et suudab tavaellu naasta, isegi kui teda nimetatakse alatasa “Härra Mõrtsukaks” ja ta peab kuulama solvavaid kommentaare. Naiivne idealist pani toime võika kuriteo, et kaitsta oma ema Yukikot ja nooremat õde Madokat koduvägivalla eest. Kazumal ei ole muud teed kui kannatada ohverduse, lunastuse, süütunde, kättemaksu ja süükoorma karme väljakutseid armutus ühiskonnas täis vihkajaid, egoiste ja tagakiusajaid. Õnneks leiab Kazuma selles kurnavas ja lakkamatus võitluses elu kibeduse vastu siira hingesugulase. Tegemist on rahvusvahelise esilinastusega.

Keel: jaapani

Kestvus: 121min

Debüütfilmide programmi “Tosin põhjalat” on tunnustatud animaatori Koju Yamamura (tuntud arvukate lühifilmidega, nagu näiteks Oscarile nomineeritud „Mt Head“, 2002) pikisilmi oodatud esimene täispikk animafilm. Rikkad, dialoogita vinjetid, millest film koosneb, kirjeldavad hüljatud ja õudusunenäolist maastikku, ent tunduvad samas Yamamura võlukepi all nostalgilised ja sulnilt vastupandamatud. Filmi aluseks on sari illustratsioone ja tekste, mille Yamamura lõi pärast 2011. aasta suurt maavärinat Ida-Jaapanis ‒ katastroofi, mis teda sügavalt puudutas. Film viib kaasaja tõsielusündmuste põhjustatud kannatused müütilisse ja universaalsesse dimensiooni, ka inimese eksistentsi naeruväärsuste ja tragöödiate käsitlemisel on tunda lootusrikkuse elemente.Tegemist on rahvusvahelise esilinastusega.


Keel: jaapani

Kestvus: 64min

Värsked hoovused programmis leiame veel ühe Eesti osalusel valminud draama. Lavastaja Margot Schaap lõpetas Hollandi filmiakadeemia 2008. aastal lühifilmiga “Gradually”, mis võitis mitmeid auhindu. Ema ja tütre vahelised suhted on Schaapi jaoks isiklikult oluline teema, “Vesiliiva” valmimisperioodil õnnestus naisel endalgi kolm tütart saada. Filmi sündmuste keskel on Suze, kes kolib koos oma eestlasest abikaasaga Amsterdamist väikesele Hollandi saarele, et elada rahulikku pereelu koos 6-aastase elavaloomulise tütrega. Kõik muutub, kui külla saabub Suze’i ekstravagantne ema Helena ning teatab, et tal on peas kasvaja. Eluaegse näitlejana oskab Helena hästi süütundele rõhuda ja vastutustundlikul Suze’il ei jää muud üle kui hakata reisima linna ja kodu vahet, et rahuldada nii oma ema kui ka tütart. Selline sundkäitumine hakkab naist üha enam laastama.

Keel: hollandi, eesti, inglise

Kestvus: 113min

Värsked hoovused üks tugevaid esinejaid on “Peegeldus”, mis linastus ka tänavu Veneetsia filmifestivali põhiprogrammis. Valentin Vasianovitš on Ukraina filmilavastaja, produtsent ja operaator, kes on õppinud Kiievi Rahvuslikus I. K. Karpenko-Kary Teatri-, Filmi- ja Televisiooniülikoolis kui ka Wajda filmikoolis Poolas. Loo fookuses on Vene sõjaväge poolt Ida-Ukraina konfliktitsoonis vangi võetud Ukraina kirurgi Sergii. Vangistuses näeb Sergii õudustäratavaid stseene alandamisest, vägivallast ja ükskõiksusest inimelu vastu. Pärast vabakslaskmist pöördub ta tagasi oma mugavasse keskklassi pereellu ja püüab leida elus eesmärki, ehitades uuesti üles suhet tütre ja eksabikaasaga. Ta õpib, kuidas olla taas inimene, kuidas olla isa ja aidata oma tütart, kes vajab armastust ja toetust.

Keel: vene, ukraina

Kestvus: 125min

Debüütfilmide võistlusprogrammis linastuv “Skoor” on filmistsenaariumite kirjutamise kogemusega Malachi Smythi iseenda tekstil põhineva omapärase briti pätimuusikali lavastus. Selle ebatavalise muusikali teebki võluvaks just muusikalile mitteomase, pigem nostalgilise folkroki lüürika, mis sujuvalt dialoogist tegelaste siseilma kandub ja tegevust edasi kannab. Kahe ohtralt “filosofeeriva” väiksekaliibrilise päti tee viib teeäärsesse kohvikusse, kus peaks toimuma 20 000-naelane tehing. Kuid ootamatud sündmuste keerdkäigud lükkavad tehingu edasi, lugu võtab romantilise ja siis üha pingelisema pöörde. Muusika on filmile kirjutanud Inglismaal muusiku ja näitlejana tuntud Johnny Flynn, keda viimati võis näha klassikalises romantikafilmis “Emma” ja kõrget muusikalist taset nõudvas David Bowie eluloofilmis “Stardust”. Filmis astub ülesse Will Poulter, keda teame filmist “Me oleme Millerid” ja videomängust “The Dark Pictures: Little Hope”. Tegemist on maailma esilinastusega.

Keel: inglise

Kestvus: 100min

Soovituste nimekirja lõpust leiame DOC@PÖFF ja Screen International kriitikute programmis oleva “Maailma kõige ilusam poiss”, mis on Euroopa Filmiakadeemia aasta parima dokumentaalfilmi auhinna kandidaat. Dokumentaalfilmi lugu on 15-aastasena kogetud kuulsuse tähesära, mida varjutab isegi veel 50 aastat hiljem Björn Andréseni elu. Aastal 1970 sõitis režissöör Luchino Visconti läbi pool maailma, et leida poissi, kes kehastaks tema filmis “Surm Veneetsias” Tadziot – täiuslikku ilu, nagu on kirjas algupärandi autoril Thomas Mannil. Otsitu leidis ta Stockholmist – õrna ja häbeliku noormehe, kellest sai pärast esilinastust maailma kõige ilusam poiss, nagu Visconti teda oma intervjuudes nimetas. Kuulsuse eest tuli paraku maksta. Pool sajandit pärast filmi esilinastust püüab Björn Andrésen mõista, mis juhtus ja kuhu kadus õnn. Film ilu hinnast, laste objektiseerimisest ja sellega seotud isiklikust draamast.

Teistel suurtel filmifestivalidel juba hästi vastuvõetud film on 2 korda Tallinas ja ühe korra Tartu kinosaalides.

Keel: itaalia, rootsi, prantsuse, inglise

Kestvus: 94min

Muidugi need 50 filmi on vaevalt üle neljandiku kogu programmis olevatest teostest. Loodan, et siin tehtud soovitused aitavad veidikene orienteeruda, et igale maitsel oleks midagi valida. PÖFF on saabunud, seega soovin imelisi kinoelamusi!