20 samal aastal linastunud filmi, mis olid üksteisele kahtlaselt sarnased


ARMAGEDDON
"Armageddon" (1998)Foto: Ronald Grant Archive , Mary Evans/Scanpix

Kokkusattumusi juhtub ikka, kuid mõnikord jääb mulje, et filmistuudiod lausa võistlevad omavahel, et kes saab enne samasisulise filmi esimesena kinodesse tuua. Teie ees on samal aastal linastunud filmid, mis olid üksteisele kahtlaselt sarnased.

1. "Dante’s Peak" ja "Volcano" - 1997

Roger Donaldsoni ("The Bounty", "Cocktail", "Species", "The Recruit") "Dante's Peak" ja Mick Jacksoni ("The Bodyguard") "Volcano" räägivad mõlemad ootamatult purskavast vulkaanist, aga selle erinevusega, et 116 miljoniga valminud ja 1997. aasta veebruaris linastunud "Dante's Peak" pakub meile tavapärast nägemust vulkaani purskamisest, aga 90 miljoniga valminud ja 1997. aasta aprillis linastunud "Volcano" sarnaneb juba Roland Emmerichi ("The Day After Tomorrow", "2012") stiilis ulmele, sest filmis tekib keset Los Angelest vulkaan ning laava asub mööda tänavaid voolama.

Mõlemas filmis olid oma aja staarid - Paramounti "Dante's Peak" tõi meieni selleks hetkeks juba James Bondi rolli asunud Pierce Brosnani ja "Terminaator 2" hiilguses veel rolle saanud Linda Hamiltoni.

Seotud lood:

Foxi "Volcano" peaosas olid aga Tommy Lee Jones, kelle jaoks oli 1997 eriliselt hea aasta, sest siis ilmus ka esimene "Men in Black" ja umbes sel ajal Hollywoodi tuntuimate näitlejate hulka tõusnud Anne Heche, keda sai 1997. aastal näha koos Johnny Deppi ja Al Pacinoga maffiadraamas "Donnie Brasco".

Mõnes mõttes on mõlemad filmid üsna sarnased järgmistele näidetele "Deep Impact" ja "Armageddon", sest "Dante's Peak" on ka rohkem karakteripõhine draama ja realistlikum samal ajal kui "Volcano" on väga efektirohke ja ulmelisem, aga samas ka mõjuv ja meelelahutuslik.

2. "Deep Impact" ja "Armageddon" - 1998

Kui 1998. aastal linastus Michael Bay üks väheseid häid filme "Armageddon", siis teenis see 140 miljoni dollari suuruse eelarve juures tagasi 553.7 miljonit dollarit ning filmist kujunes aasta üks enimteeninud filme. See Disney alla kuuluva Touchstone Picturesi 1. juulil linastunud film polnud 1998. aastal siiski ainus katastroofifilm, sest 8. mail oli juba linastunud "Deep Impact", mis rääkis samuti Maale lähenevast asteroidist ja katsetest seda peatada.

"Deep Impact" maksis 80 miljonit ning tagasi teenis 349.5 miljonit. See on väga hea tulemus, kui arvestada, et põhimõtteliselt ilmusid samal ajal samasisulised filmid. Mimi Lederi (DreamWorksi esimese suurfilmi "Peacemaker" režissöör) "Deep Impact" võeti kriitikute poolt oluliselt paremini vastu, sest film keskendus arvutiga loodud möllu ja hävitustöö asemel karakteritele.

Ja see ongi kahe filmi peamine erinevus - ühes puurib Bruce Willis asteroidi peal meeletu efektisaju taustal auku ning päästab maailma ja teises lapivad tegelased suhteid, noor Elijah "Frodo" Wood üritab perekonnaga pääseda maailma lõpust, mis ikkagi lõpuks saabub, kuid inimkonna riismed jäävad alles, et maailma uuesti üles ehitada. "Deep Impacti" loetakse ka teaduslikes ringkondades usutavamaks, aga samas mäletab üldsus ikkagi ainult "Armageddoni", sest seal oli see Aerosmithi lugu.

3. "Saving Private Ryan" ja "The Thin Red Line" - 1998

Steven Spielbergi ja Terrence Malicku autorlikud nägemused filmikunstist ei saagi olla veel erinevamad, kuid ometi kandideerisid 71. Oscari jagamistel mõlema režissööri sõjafilmid nii parima režissööri kui ka filmi Oscaritele. Kumbki küll parima filmi Oscarit ei saanud, aga Spielberg viis siiski koju parima režisööri auhinna, sest olgem ausad - Teise maailmasõja Normandia dessanti kujutanud "Saving Private Ryan" on meistriteos, millele jõuab sõjažanrist lähedale ainult Spielbergi ja Tom Hanksi produtseeritud HBO seriaal "Band of Brothers".

Terrence Malicku "The Thing Red Line" viis vaatajad samuti Teise maailmasõja lahingutandrile, kuid seekord hoopis Vaikse ookeani rindele Jaapani vastu. Terrence Malick on legendaarne ka sellepoolest, et kõik näitlejad tahavad temasuguse autoriga koostööd teha, kuid temal on sellest ükskõik ja lõikab montaažilaua taga tuntud näitlejate osaluse oluliselt väiksemaks.

Ta on seda kogu teinud, aga ometi jooksevad näitlejad tema projektide poole alati tormi. Nii juhtus ka tema sõjafilmiga, kus näiteks Adrian Brody arvas, et tal on suur roll, aga kui film valmis sai, siis teda seal põhimõtteliselt polnudki ja sellest sai ta teada alles esilinastusel. Välja lõigati ka näiteks Bill Pullmani, Lukas Haasi ja Mickey Rourke'i rollid.

Kui Spielbergi filmi saab vaadelda kui puhtaverelise sõjafilmina, siis Malicku nägemus on poeetilisem ja filosoofilisem ning oluliselt raskem vaatamine kui "Saving Private Ryan".

4. "Mission to Mars" ja "Red Planet" - 2000

Ei juhtu just tihti, kui ühel ja samal aastal ilmub kaks filmi, kus tegevus leiab aset Marsil, aga 2000 oli just selline aasta.

Disney "Mission to Mars" kujutas aastat 2020, mil missioon Marsile läheb nihu (ja kohtutakse ka tulnukatega) ning Warner Brosi "Red Planet" kujutas 2056. aastat, mil meeskond suundub Marsile sureva Maa probleemile lahendust leidma, aga neid asub tapma nende robotkoer (ja kohtutakse tulnukputukatega).

"Mission to Mars" valmis 100 miljoniga ja teenis tagasi 111 miljonit, mis tähendab, et kasumist ei saa väga rääkida, aga "Red Planet" valmis 80 miljoniga ning teenis tagasi närused 33.5 miljonit, mis tähendab, et film kukkus kohutava kolina saatel läbi.

Mõlemad filmid tehti kriitikute poolt maatasa ehk siis Marsile minek polnud kahe filmi ainuke põhiline sarnasus.

5. "Chasing Liberty" ja "First Daughter" - 2004

2004. aastal arvas kaks filmistuudiot, et USA presidendivalimiste ajaks (võitis George W. Bush) on vaja välja lasta korraga kaks filmi - "Chasing Liberty" ja "First Daughter". Mõlemad rääkisid USA presidendi teismelise tütre püüdlustest elada normaalset elu. Kellele neid filme vaja oli? Tuli välja, et mille kellelegi, sest mõlemad kukkusid kinodes kolinal läbi.

Ühes oli peaosas Mandy Moore ja teises Katie Holmes ning nagu näha, siis see polnud just väga kasulik karjäärivalik.

"Chasing Liberty" lavastas seriaalide episoodide režissöörina tuntud Andy Cadiff ning "First Daughter" sündis miskipärast Oscari võitnud näitleja Forest Whitakeri käe all ja tõenäoliselt jääbki viimaseks, sest ta pole 2004. aastast saadik midagi rohkem lavastanud.

6. "The Illusionist" ja "The Prestige" - 2006

Mäletan selgelt, et Eesti kinodesse ei jõudnud 2006. aasta augustis Edward Nortoni mustkunstifilm "The Illusionist" ainult sellepärast, et samal aastal linastus üks teine mustkunstifilm - Christopher Nolani "The Prestige", kus peaosades olid Christian Bale ja Hugh Jackman.

Olgugi, et need filmid on sarnased ainult mustkunsti teema poolest, siis varjutas Nolani ("Pimeduse rüütli" triloogia, "Inception", "Interstellar", "Dunkirk") meisterlik "The Prestige" olulisest Neil Burgeri ("Limitless", "Divergent") filmi võlusid ja neid oli seal tõesti palju, sest "The Illusionist" on kaasahaarav film, mis lihtsalt ei küündi sügavusteni, mida iga oma uue filmiga üritab lahata Nolan.

Vaadake kas või seda videoesseed ja mõistate kohe, miks on "The Prestige" olulisem kui "The Illusionist".

7. "No Strings Attached" ja "Friends with Benefits" - 2011

Paramount lasi 2011. aasta alguses välja komöödia "No Strings Attached", mis räägib sõpradest, kes otsustavad seksisõpradeks hakata ning sama tegi ka Screen Gems filmiga "Friends with Benefits".

Esimese peaosades olid Natalie Portman ja Ashton Kutcher ning teise Justin Timberlake ja Mila Kunis. Esimese lavastas esimesed kaks "Tondipüüdjat" meieni toonud Ivan Reitman ja teise "Peeter Pikk-kõrv" ("Peter Rabbit") režissöör Will Gluck.

Mõlemad olid kinodes ka väga edukad, kuid hämmastav oli see, et "No Strings Attached" kandis esialgse stsenaariumi kujul samuti pealkirja "Friends with Benefits", mis muudeti ära ainult sellepärast, et suvel oli juba linastumas täpselt sama nimega film. Kaks levitajat läksid nime pärast isegi omavahel tülli, mis laabus kohe kui Reitman pealkirja ära vahetas.

8. "Mirror, Mirror" ja "Snow White and the Huntsman" - 2012

Chris Hemsworthi, Kristen Stewarti ja Charlize Theroni "Snow White and the Huntsman" võttis end väga tõsiselt ning püüdis muuta "Lumivalgekese" loo "Sõrmuste isanda" ja "Troonide mängu" stiilis eepiliseks fantaasiaks.

Samal aastal linastunud "Mirror, Mirror" oli lõbus, värviline ja kohati ka jabur, kuid mitte kordagi labane klassikaline nägemus lumivalgekesest..

Mõlemad olid kinodes edukad ning "Snow White and the Huntsman" sai ka ebavajaliku järje "The Huntsman: Winter's War", mis enam nii edukas ei olnud.

9. "The Girl" ja "Hitchcock" - 2012

2012. aastal valmis kaks filmi, mis rääkisid mõlemad legendaarsest režissöörist Alfred Hitchcockist. Oktoobris linastus BBC vahendusel telefilm "The Girl" ning novembris jõudis kinodesse "Hitchcock".

Esimeses kehastas peategelast Toby Jones ja teises Sir Anthony Hopkins ning mõlemad filmid põhinesid ka juba olemasolevatel raamatutel. Muidugi sai suurema tähelepanu osaliseks "Hitchcock", sest peaosas oli Hopkins, kes lasi end meigi abil täielikult ümber kujundada.

10. "Olympus Has Fallen" ja "White House Down" - 2013

President Obama oli siis veel Valges Majas ning mingi kosmilise kokkusattumuse tulemusel linastus märtsis Antoine Fuqua ("Training Day", "The Magnificent Seven") lavastatud "Olympus Has Fallen" ning juunis Roland Emmerichi (kes siis veel?) "White House Down" - mõlemas ründasid terroristid Valget Maja, üritasid röövida presidenti, kuid neid takistas väga oskuslik mees.

Esimeses teeb seda ei keegi muu kui Gerard Butler, kes kaitseb Aaron Eckharti kehastuses presidenti ning teises teeb seda ei keegi muu kui Channing Tatum, kes kaitseb Jamie Foxxi kehastuses presidenti. Ühes ründab Valget Maja Põhja-Korea sõdurid ja teises kodukootud terroristid.

Põhimõtteliselt võistlesid Millennium Films ja Sony omavahel, et kumb suudab oma filmi võtted enne lõpetada ja Valge Maja ründamise lugu kinodesse saada.

"Olympus Has Fallen" teenis 70 miljoni suuruse eelarve juures tagasi 170.2 miljonit ning "White House Down" valmis 150 miljoniga ja tagasi teenis 205.4 miljonit.

Järje sai aga just Fuqua "Olympus Has Fallen" - asi oli selles, et see teenis tagasi oluliselt rohkem kui Emmerichi oma.

"Olympus Has Fallen" järjefilm on "London Has Fallen", kus nagu nimi viitab, satub rünnaku alla London ning töös on ka kolmas osa "Angel Has Fallen".

Need teised sarnased filmid

Muidugi on samal aastal linastunud sarnaseid filme veel - "Babe" ja "Gordy" (1995), "Antz" ja "A Bug’s Life" (1998), "Turner & Hooch" ja "K-9" (1989), "Top Gun" ja "Iron Eagle" (1986), "Capote" ja "Infamous" (2006), "DeepStar Six" ja "Leviathan" ja "Lords of the Deep" ja "The Evil Below" ja "The Abyss" (1989), "Tombstone" ja "Wyatt Earp" (1994), "United 93" ja "World Trade Center" (2006).

Lõpetuseks College Humori video, millest antud artikli idee sündis.

Vaata lisaks:
Viis filmi, mida režissöörid keelduvad omaks võtmast.
Viis järjefilmi, mida me tõenäoliselt kunagi ei näe.
OMAST AJAST EES | 16 armastatud filmi, mis kukkusid kinodes läbi.