7 üllatavat fakti Astrid Lindgreni eluloost


7 üllatavat fakti Astrid Lindgreni eluloost
"Astrid Lindgren. Rääkimata lugu"Foto: Go3

Paljud meist on üles kasvanud legendaarsetele Pipi Pikksuka ja Kalle Blomkvisti seiklustele kaasa elades, kuid kui palju teame me nende loojast Astrid Lindgrenist tegelikult? 2018. aastal kinolinadele jõudnud Rootsi ja Taani ühisprojektina valminud biograafiline draama “Astrid Lindgreni rääkimata lugu” üritab avada armastatud kirjaniku salajasemat poolt.

See südamlik lugu räägib nii Astridi skandaalsest armuelust, üksikemana hakkamasaamisest kui ka lõpuks õnne ja edu leidmisest.

Filmi režissöör on taanlanna ja oma alal tunnustatud Pernille Fischer Christensen. Astridi rolli filmis jagavad Alba August (noorem Astrid) ja Maria Fahl Vikander. Samuel Ericssoni, kirjaniku isana astub üles Magnus Krepper ning Vimmerby ajalehe peatoimetaja Reinhold Blombergi kehastab Henrik Rafaelsen. Seda hinnatud draamat näeb nüüd voogedastusteenusest Go3: https://go3.tv/movies/astrid-lindgreni-raakimata-lugu,vod-1218526 Lisaks toome siinkohal välja veel mõned huvitavad seigad Lindgreni elust ja tunnustusest, mida ta kõikjal pälvinud on.

1.Kirjanikudebüüt

Esimene töö, mis avalikkuse ette jõudis, avaldati, kui Lindgren oli vaid 13-aastane! Nimelt võitis noor tütarlaps kohaliku kirjutamisvõistluse ning pälvis kohalikus ajalehes tunnustust.

Seotud lood:

2.Tüdruk Pipi loo taga

1934. aastal sündis Lindgrenile tütar Karin. Nimelt tütre haigevoodi juures istudes mõtles suurkirjanik välja loo punapäisest tüdrukust, nime Pipi Pikksukk valis Karin ise. Samuti tuli tütar välja ideega Segasumma suvilast ning sellest, et loo keskmes võiks olla tugev ja rikas tüdruk, kes leiab endale kaks parimat sõpra. Ja et raamat alguses päris igav ei oleks, võiks tal olla kaks looma. Nüüd tunneme neid kaht looma ahv hr Nilsoni ja valge mustatäpilise hobusena.

3.Lastekirjanduse eestvõitleja

Teise maailmasõja lõpupäevist, 1945. aastast kuni 1970. aastani töötas Lindgren Rabén & Sjörgen kirjastuses lasteraamatute toimetajana. Ta oli lastekirjanduse väsimatu eestvõitleja, lausa niivõrd, et nõudis, et lastekirjanikele jagataks samasuguseid rahalisi toetusi kui nende täiskasvanutekirjanikest kolleegidele. Teda saatis sel rindel edu ning 1967. aastast hakati välja andma temanimelist kirjandusauhinda. 2002. aastal, kui kirjanik suri, loodi aga Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgreni mälestusauhind, mis on rahaliselt suurim kirjandusauhind; see küünib lausa 5 miljoni Rootsi kroonini.

4. Armastatud üle kogu maailma

Lindgreni raamatuid on müüdud üle 150 miljoni eksemplari ning tema teoseid on tõlgitud rohkem kui 96 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis.

5. Sõna otseses mõttes tähtautor

1988. aastal nimetati kirjaniku järgi üks asteroid/kääbusplaneet Lindgren 3240'ks. Samuti on tema auks nime saanud Rootsi satelliit Astrid-1 ja selle osad on nime saanud tema raamatutest tuntud tegelaste järgi. Samuti, järgides traditsiooni nimetada Veenuse kraatreid jumalannade ja kuulsate naiste järgi, on saanud kõnealuse planeedi üks kraatritest Astrid Lindgreni nime. Kirjanik on naljatanud, et tema uus hüüdnimi võiks olla Asteroid Lindgren.

6.20 Kronor

2014./15. aastal lasi Rootsi Pank käibele Lindgreni pildiga 20-kroonise rahatähe. Samuti lõi Saksamaa teda austamaks tema pildiga postmargi ning Lindgreni järgi on nimetatud ka roosisort ja on loodud lõbustuspark tähistamaks tema raamatuid ja kirjanikukarjääri.

7.Seosed Eestiga

Lindgren tegi tihedat koostööd Eestist pärit illustraator Ilon Wiklandiga ning nende esimene ühisteos ilmus aastal 1954 ja kannab nime "Mio, mu Mio". Samuti kirjutas ta 1986. aastal Nõukogude Liidu saadikule Stockholmis Boris Pankinile, et avaldada pahameelt NL otsuse osas mitte lubada Valdo Randpere ja Leila Milleri tütrel Kaisal neile Rootsi järgneda. Lindgreni kirjas seisab, et "võimsal Nõukogude Liidul ei ole nii palju halastust ja südamlikkust, et üht väikest tüdrukut oma vanemate juurde lasta."