ARVUSTUS | Dokumentaalfilmi "Aasta täis draamat" suurim tugevus tuleneb peategelasest Alissija-Elisabetist


ARVUSTUS | Dokumentaalfilmi "Aasta täis draamat" suurim tugevus tuleneb peategelasest Alissija-Elisabetist
"Aasta täis draamat"kaader filmist

“Aasta täis draamat” on Eesti valminud dokumentaalfilm, mis toob vaatajateni 2018. aastal läbiviidud Kinoteatri kultuurieksperimendi. Filmi süžee on lihtne ja lineaarne: 2017. aastal kuulutab Kinoteater välja töökonkursi, et leida teatrivõhik, kes vaataks ära kõik uued teatrilavastused. 450 kandidaadi seast leitakse 21-aastane Alissija-Elisabet Jevtjukova, kes on pärit venekeelsest perekonnast Valgast. 2018. aastal külastab ta 224 etendust ning kirjutab nendest arvustusi. Filmi eesmärk on näidata, mida teeb suur doos kultuuri inimesega lühikese aja jooksul.

"Aasta täis draamat"
Aasta täis draamat
Kinoteater
režissöörMarta Pulk
peaosatäitjaAlissija-Elisabet Jevtjukova
Kinoveeb7
 Aasta täis draamat
(2019) on IMDb

“Aasta täis draamat” võiks kanda nime “Aasta täis Valgat”, sest peamiselt keskendub film peategelase kirevale elule ja päritolule, mis ei jäta kedagi külmaks. Tegemist on poeetilise dokumentaalfilmiga, kus näidatakse maailma läbi 21-aastase silmade, kes pendeldab keskpärasuse ja eksistentsiaalsete kriiside vahel. Teose fookus on sajaprotsendiliselt Alissija-Elisabetil, kes on väga karismaatiline. Filmi alguses jääb arusaamatuks, miks osutus valitus just Alissija-Elisabet, kuid ta veenab vaatajaid oma eripärase olemusega, et tegemist oli ainuõige valikuga.

Kinoteatri korraldatud eksperiment on mõneti sekundaarne loo juures, sest väga palju keskendutakse Alissija-Elisabeti elule, mõtetele ja päritolule. Eksperiment annab dokumentaalfilmile konteksti, aga isegi ilma selleta oleks film olnud nauditav, sest peategelase isiksus on piisavalt huvitav. Alissija-Elisabet eristub mitte ainult omapärase boheemlasliku välimusega, vaid ka erilise iseloomuga.

"Aasta täis draamat" kaader filmist
Seotud lood:

Ta on emotsionaalne, siiras, teeb otsekoheseid ja ausaid repliike ning on kohati isegi sünge ning depressiivne oma väljaütlemiste pärast. Kaamera ees on Alissija-Elisabet loomulik ning väljendab tundeid toorel kujul. Üllatuslikult on film väga vaimukas ja irooniline. Vaatajad saavad naerda kaasa eksperimendi algusprotsessis, kus üritatakse leida õiget kandidaati, ja hiljem koos peategelasega, kes on ilmselgelt väljaspool enda tavapärasest rutiinist ja mugavustsoonist.

“Aasta täis draamat” on rännak, millel on kindel algus ja lõpp. Tegemist on humoorika, ausa, kohati sensuaalse ja huvitava teosega, kuid dokumentaalfilmina ei pruugi see vastata teatud standarditele. Kõige suuremaks miinuseks on aja-ruumi pidevalt muutuv tähtsus filmis. Film algab Kinoteatri eksperimendi kontseptsiooni tutvustamisega ja kandidaatide näitamisega. Jääb mulje, et otsustusprotsess oli lühike ja lihtne, mis ei ole eriti usutav.

Film oleks võinud rohkem esile tuua inimeste suurt huvi eksperimendi vastu ja kandideerimiseprotsessi, sest tegemist oli ainulaadse töökuulutusega. Lisaks sellele on mõnes kaadris rõhutatud etenduste toimumise asukohta, kuid mitte alati. Asukohad on selgemalt esile toodud peamiselt siis, kui peategelane peab leidma endale öömaja ja transpordi. Paljude lavastuste toimumise koht, aeg ja isegi nimetus on jäätud saladuseks ning seda arusaamatul põhjusel.

"Aasta täis draamat" kaader filmist

Teatrietendusi näeb vähe, mis on mõistetav, sest teatrit on keeruline edasi kanda suurel ekraanil. Valitud lühikaadrid teatrilavastusest ei olnud alati arusaadavad ja mõjutasid vähesel määral loo kulgemist. Film oleks võinud anda rohkem informatsiooni, millist etendust vaatab peategelane.

Vahepeal puudus ajaline ja ruumiline kontekst ja sellest tulenevalt ei antud edasi kahte olulist fakti: Alissija-Elisabet viibis teatrisaalis kokku üle 3000 tunni ja läbis peaaegu 20 000 kilomeetrit. See on muljetavaldav! Pealinnast väljaspool filmitud asukohad olid huvitavad ja neid oleks võinud rohkem esile tuua. Dokumentaalfilm tekitab huvi Eesti teatrimaastiku uuslavastuste vastu, kuid ei vasta alati, millise etendusega on tegemist.

Filmi kestus on 106 minutit, mis mööduvad suhteliselt ruttu ja igavust ei pea kartma. Soovitaksin vaadata “Aasta täis draamat”, kuna see on lugu Vene perekonnast pärit Alissija-Elisabetist, kes sööb granaatõuna ja räägib elust. Peategelane on antud linateose suurim tugevus ja loob filmile teistest eristuva atmosfääri.

“Aasta täis draamat” on praegu Forum Cinemas kinodes.