ARVUSTUS | Keskpärane "Kapten Marvel" särab suures osas tänu võimsale naissuperkangelasele


Captain Marvel
"Kapten Marvel"Foto: Disney-Marvel Studios, AP/Scanpix

MCU (Marvel Cinematic Universe) 21. film "Kapten Marvel" ("Captain Marvel") on üks kolmest sel aastal linastuvatest Marveli superkangelaste universumi filmidest ("Tasujad: Lõppmäng" aprillis, "Ämblikmees: Kodust kaugel" juulis) ning loodetavasti ka ainuke, mis ei paista millegi väga erilisega silma.

"Kapten Marvel"
Captain Marvel
Marvel Studios
režissööridAnna Boden, Ryan Fleck
peaosatäitjadBrie Larson, Samuel L. Jackson, Jude Law, Mckenna Grace, Lee Pace, Ben Mendelsohn, Djimon Hounsou, Gemma Chan, Annette Bening
Kinoveeb7
 Captain Marvel
(2019) on IMDb

"Kapten Marvel" on tore, meelelahutuslik ja ka väga naljakas sünnilugu värskelt teiste hulka lisatud kangelasest, aga kuna süžee tasandil midagi uut ei pakuta, siis jääb film sinna keskpäraste Marveli teoste lahtrisse koos selliste hästi tehtud, aga mitte millegiga üllatanud filmidega nagu "Sipelgamees" ("Ant-Man", 2015) ja "Sipelgamees ja vapsik" ("Ant-Man and the Wasp", 2018), aga see pole sugugi nii kehv kui "Uskumatu Hulk" ("The Incredible Hulk", 2008), "Thor" (2011) ja "Thor: Pimeduse maailm" ("Thor: The Dark World", 2013).

"Kapten Marvel" üritab küll kangesti olla teistmoodi superkangelase sünnilugu, sest Carol Danversil (Brie Larsonil) on kohe alguses võimed olemas nii nagu "Ämblikmees: Kojutuleku" ("Spider-Man: Homecoming", 2017) nimikangelasel, aga ta ei suuda neid korralikult kasutada ega mõista oma täit potentsiaali. Klassikalise võttena keskendub suur osa loost identiteedikriisile, oma juurte otsimisele ja koha leidmisele selles suures maailmas täis tulnukaid, kaugel asuvaid planeete ja galaktikatevahelisi konflikte.

Seotud lood:

Seni kuni Carol ei tea, kes ta tegelikult on, ei suuda ta ka oma võimeid kasutada. Kui aga pilt selgeks saab, siis osutub ta pea sama võimsaks kangelaseks kui DC koomiksite Superman, kelle võimuses on olla aprillis linastuvas "Tasujad: Lõppmängus" ("Avengers: Endgame", 2019) titaan Thanosele vääriline vastane ja allesjäänud Tasujate jaoks oluline vajalik kamraad.

"Kapten Marvel" Foto: Chuck Zlotnick, Disney-Marvel Studios/AP/Scanpix

"Kapten Marvel" on 2008. aastal alguse saanud Marveli universumi esimene film, mille peaosas on naiskangelane ja kui kuigi see on kindlasti märgiline saavutus, siis see tõsiasi üksi ei muuda filmi paremaks. Kui keegi ootas nüüd, et ainult tänu sellele kujuneb varem mitte ühtegi nii suurt projekti haldanud tandemi (režissöörid Anna Boden ja Ryan Fleck) filmi millekski, mida me pole varem näinud, siis peate pettuma.

Kangelase sünnilugu on küll süžee peale laiali jaotatud ja osavalt pööreteks muudetud, aga tükke kokku pannes ei erine see kuidagi tavapärasest Marveli filmidele omasest sünniloost. Lugu on küll seetõttu teistmoodi nauditav, sest areneb ootamatutes suundades, aga kui kõik pöördeni jõuab ja Carol oma võimed pärast enese olemuse mõistmist saab, tekib tundmus, et olen seda kõike siiski näinud.

Film ei näe ka visuaalselt põnev ega stimuleeriv välja. Paljude Marveli tööde (näiteks "Kapten Ameerika: Talvesõdalane", "Kapten Ameerika: Kodusõda", "Ämblikmees: Kojutulek") suurim probleem ongi seisnenud hallide ja ilmetutute toonide ülekasutamises. "Kapten Marvel" jätkab selles osas sama rada. Efektirohked kohad paistavad siiski silma nii loominguliste võitlusstseenide kui ka silmipaitavalt värviliste visuaalsete lahenduste poolest.

Marveli filmide hulgas on värvide poolest kõige rohkem säranud näiteks "Galaktika valvurid" ("Guardians of the Galaxy", 2014), "Galaktika valvurid Vol. 2" ("Guardians of the Galaxy 2", 2017), "Doktor Strange" ("Doctor Strange", 2016) ja "Thor: Ragnarök" ("Thor: Ragnarok", 2017), aga seekord jäädi harjumuspäraste lahenduste juurde, kuigi siinkohal on see mõistetav, sest rohkem madala-eelarveliste filmide poolest tuntud Anna Bodenile ja Ryan Fleckile ei antud stuudiofilmi juures ka tõenäoliselt suurt vabadust olla nemad ise.

Küll aga on põnev Brie Larson, kes kannab rolli kenasti välja, lisab filmile sarmi ja sära ning näitab, et Marvel oleks võinud juba ammu teha naiskangelastega filme. Scarlett Johanssoni "Black Widow" läks alles nüüd töösse, kuigi see oleks võinud valmida kohe pärast "Raudmehe" teist osa ("Iron Man 2", 2010), kus Black Widow tegelasena esmakordselt üles astus. Larsoni tegelaskuju oleks veelgi tugevam, kui tema puhul oleks millestki kinni haarata. Teda veab alt stsenaarium, mis nõjatub liigselt tuntud võtetele karakterit edasi viia. Tal on trauma minevikust, mälukaotus ning elab vales, aga need on kõigest vahendid loo edasi liigutamiseks. Carol Danversi isikut on üllatavalt vähe arendatud. Ta muigab ja teeb nalja nagu Raudmees ehk Tony Stark ning vaatleb Maa elanike elusid sama võõrastavalt nagu teisest maailmast pärit Thor, aga sellega tema avamine ka piirdub.

Filmi suurim probleem seisneb siiski üllatustevabas loos, aga õnneks peidetakse seda mitmete meeldejäävate humoorikate seikadega, mis ajavad südamest naerma. Need on kas nostalgiast nõretavad viited aeglastele 90ndate, kus lugu ka aset leiab, arvutitele, nüüdseks kaduvikku vajunud ettevõtetele nagu filmilaenutus Blockbuster ja ka omaaegne muusikavalik, mis paneb jala tatsuma.

"Kapten Marvel" Foto: Disney-Marvel Studios , AP/Scanpix

Filmi eredaimad komöödiatähed on siiski kass Goose ja ka digitaalselt noorendatud Samuel L. Jackson, kes ülendab iga kuiva hetke puhtalt oma ekraaniolekuga. Jacksonit on küll nooremaks muudetud, sest lugu leiab aset enne kõiki teisi Marveli filme, aga kuna ta näeb ka reaalses elus niivõrd nooruslik välja, siis mõjus see väga loomulikult. Vahepeal on tehnoloogia näitlejate noorendamise osas niivõrd palju paremaks muutunud, et siin pole ühtegi jälge sellest veidrast katsest noorendada Carrie Fisherit "Star Warsi" esimeses haruloos "Rogue One: Tähesõdade lugu" ("Rogue One: A Star Wars Story", 2016).

"Kapten Marvel" on lõbusam ja parem kui pärast fänne šokeerinud "Tasujad: Igaviku sõda" ("Avengers: Infinity War", 2018) ilmunud järjelugu "Sipelgamees ja vapsik" ning eks see on ka läbimõeldud samm anda kahe tõsise "Tasujate" filmi vahel välja rõõmsamad, sest "Tasujad: Lõppmäng" peaks jälle olema kurbades toonides.

Filmi on tabanud internetis ka suur pahameeletorm, sest esiteks on peategelane naine ning teiseks julges teda kehastav Brie Larson välja käia idee, et pressituuridel võiksid intervjueerijate hulgas olla keegi veel peale valgete meeste. See on väga teretulnud, sest kui progressi ei jaksa ära oodata, siis saab seda ka ise peale suruda, sest seda on tegelikult ka vaja. Arvamused peaksidki erinema, aga kui arvamusi jagavad kogu aeg täpselt samad inimesed, siis ei maksa ka erinevaid mõtteid oodata.

Internet sai asjast aru aga nii et Larson vihkab valgeid mehi ning seejärel hakati negatiivsete hinnangutega pommitama näiteks kriitikute arvamusi koondavat portaali Rotten Tomatoes, kuigi "Kapten Marvel" polnud sel hetkel veel linastunud. See viis Rotten Tomatoesi selleni, et nad kaotasid üldse ära võimaluse enne ametliku linastusaega hinnangut anda, sest enam polnud võimalik kindlaks teha, kes on filmi näinud ja kes mitte. Sama juhtus maailma suurima filmiportaaliga IMDb, kus on praegu selgelt näha, kuidas filmile jagatakse massiliselt hindeks number ühe, et selle koondpunktid alla tuua. Marveli film võib olla keskpärane, aga see on ikka edukas, sest nädalavahetuse debüüdiks ennustatakse üle 125 miljonit dollari ning seda ei muuda ka ükski katse filmi populaarsust alla tuua.

Me oleme jõudnud punkti, kus nagu ühele pikale seriaalile kohaselt, teeb ka Marvel episoode, mis põhiseeria sisu eriti edasi ei vii, aga on lõbus, tutvustab uusi tegelasi ning pakub vaheldust, aga ei paista väga silma ja on kiiresti unustatav. "Kapten Marvel" pole halb ega labane, see töötab täpselt nii nagu Marveli filmide valem ette näeb, aga ilmselt liigagi hästi, sest valemid ja reeglid on mõeldud lõhkumiseks ning seekord seda ei tehtud.

"Kapten Marvel" on praegu kinodes.