ARVUSTUS | Kui pealtnäha tavalisel perekonnal kipub narkoraha üle jääma


ARVUSTUS | Kui pealtnäha tavalisel perekonnal kipub narkoraha üle jääma
"Ozark"IMDb

"Ozarki" peategelastel, kahe teismelisega perel on üksmeelne eesmärk: Mehhiko narkokartelli raha tuleb pesta võimalikult valutult.

Kindlasti on paljudele tuttav 2008. aastal esilinastunud telesari „Breaking Bad“, mis tõi omal ajal televiisorite ette miljoneid vaatajaid. Kui selle viimane hooaeg 2013. aastal läbi sai, jäi fännide hingedesse tühimik, mille Netflix viimaks neli aastat hiljem täitis. Selleks on seriaal nimega „Ozark“.

„Ozark“ jutustab loo pealtnäha tavalisest Chicago perekonnast, võiks isegi öelda, et esmalt liigagi tavalisest. Võrdluseks tooksin siin just „Breaking Bad’i“, kus vaatajates on tekitatud kaastunnet puudega lapse, vähihaige pereisa ja raseda pereema kaudu. „Ozark“ selliseid manipulatiivseid võtteid pole kasutanud, vaid sealne perekond on tõesti keskpärane, selle sõna kõige paremas tähenduses. Pere koosneb neljast liikmest – pereisa Marty Byrde (Jason Bateman), ema Wendy (Laura Linney), tütar Charlotte (Sofia Hublitz) ja poeg Jonah (Skylar Gaertner). Mis eristab seda nelikut keskmisest telesarjast, on nende väline sarnasus. Perekonnas sirguvad lapsed võiksid vabalt olla pearolle kehastavate näitlejate järeltulijad. See laseb keskenduda sarjas toimuvale, sest mida aeg edasi, seda enam muutub laste käitumine vanemate omale sarnasemaks. Isarolli kehastavat Jason Batemani oleme pigem harjunud nägema komöödiafilmides, kuid ka selles draamaseriaalis on omal kohal (must) huumor. Bateman, kusjuures, on käesoleva seriaali eest 2019. aastal premeeritud väljapaistva draamaseriaali lavastamise eest Emmy auhinnaga.

Seotud lood:

Kui „Breaking Bad“ keskendus peamiselt kahele metamfetamiini küpsetavale mehele, siis „Ozark“ jutustab loo sellest, mis saab narkootikumide müügist teenitud rahaga. Tänapäevases maailmas, kus kõik on elektrooniliselt jälgitav ja maksuametnikud ei maga kunagi, on sellise raha kasutamine peaaegu võimatu. Või kas ikka on? Sellele küsimusele vastab antud seriaal, et kõik on võimalik, kui sul on head tutvused ja oskus läbirääkimisi pidada. Perekond ei puutu ise narkootikumidega kordagi kokku (kui mitte võtta arvesse tütre kanepisuitsetamist sõpradega), vaid peseb puhtaks Mehhiko narkokartelli raha.

Nagu võite arvata, ei ole need summad väikesed, seetõttu peab perekond otsima üha uusi viise, kuidas ja kuhu see raha paigutada. Selleks kolivadki nad Chicagost väikesesse linnakesse, võib isegi öelda maakohta, kus tehakse erinevaid investeeringuid, ostetakse kokku ärisid ja luuakse lõpuks ka ise täiesti uus ettevõte. Selle kõigega kaasneb palju ähvardusi, valetamist, altkäemakse, aga muidugi ka kannatusi neile endile.

Mis väärib erilist tähelepanu, kui võrrelda seda seriaali teiste analoogsetega, on just perekonna ühine eesmärk ja mõtlemine samas suunas. Uude linna kolides selgitatakse lastele koheselt, miks see toimus ja millega nende vanemad tegelevad. Kas see on parim kasvatusviis, see jäägu igaühe enda otsustada, kuid ausus laste suhtes on midagi uut ja see annab sarja autoritele palju mänguruumi. Selle asemel, et teismelised märatseksid ja pidevalt vanemate jaoks midagi ära rikuksid, on antud perekonna võsukesed pigem koostööaltid ning mõtlevad ise uusi viise, kuidas kindlustada oma tagalat ja tervet perekonda vangitrellide (või hullema – narkokartelli pahameele) eest kaitsta.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kirutagu Netflixi ja selle omatoodangut palju tahes, on selle hulgas siiski ka pärleid ja üks nendest on kindla peale „Ozark“. Nagu ühele heale sarjale omane, on ka see piisavalt kaasakiskuv, et tunda kerget ärritust, kui kolm hooaega saab üsna väikese ajavahemiku jooksul läbi vaadatud ja pole järgmist sesooni, mille süül saaks koheselt oma tähtsaid toimetusi homse varna riputada. Aga on siiski lootust, et ka neljas hooaeg näeb ilmavalgust, kuigi praeguses olukorras ei ole selleks veel ühtki ametlikku kuupäeva fännidele lubatud.

Hoiatus: viimane lõik on edasi lugemiseks vaid neile, kes ei soovi stsenaariumi üksikasju teada! Üks sarja aspekte, millest ei saa kindlasti mööda vaadata, on inimeste omavaheline suhtlus ja eelarvamustest lahtiütlemine. Siin tooksin näitena väikelinna kohaliku hillbilly (ehk maaka) Ruthi, kes sarja esimese hooaja alguses plaanib oma perekonnaga uustulnukate raha endale röövida. Hiljem aga saavad Marty ja Ruth nii lähedasteks koostööpartneriteks, et tüdruk ei pane pahaks ka seda, kui tema isa Byrde’ide perekonnalt väljapressimise eest hukatakse. Rääkimata sellest, et tüdruk ise päästab Marty elu ja hävitab seeläbi sisuliselt terve oma perekonna. Teatud põhjustel, mille jätan iga vaataja enda avastada, võib isegi öelda, et Ruthist saab Marty jaoks kõige usaldusväärsem kaaslane, kuigi ka pereema on sunnitud(!) oma abikaasale ja nende ühisele eesmärgile lojaalseks jääma.