Mõtlemapanev droonidraama "Pilk taevas" annab aimu tuleviku sõjatehnikast


Mõtlemapanev droonidraama "Pilk taevas" annab aimu tuleviku sõjatehnikast
"Pilk taevas"Ekraanitõmmis

TV1000 Premiumis esilinastunud “Pilk taevas” (“Eye in the Sky”) on Briti sõjadraama, kus peaosas astuvad üles Helen Mirren (“Excalibur”), Aaron Paul (“Breaking Bad”) ja meie seast tänaseks kahjuks lahkunud Alan Rickman (“Die Hard”, “Harry Potter”).

Film heidab realistliku ja mõistuspärase pilgu tuleviku sõjapidamisse, kus vaenlaseks on Islami terroristid, kes peituvad Ida-Aafrikas ning “eye in the sky” on nö. kiskjadroon, mis lendab kõrgel taevas valmis igal hetkel vaenlast ründama. Režissöör Gavid Hood ei võta pooli, mistõttu pakub põnevik vaatajale rohkelt eetilisi ja poliitilisi dilemmasid.

Vaatajani tuuakse ka ennenägematud ja uudsed sõjapidamisvahendid ja tehnoloogia, mis tekitab kindlasti küsimusi, kas tegu võib olla kõrgelennulise fantaasiaga või on kõiges selles ka kübeke tõtt.

Droonidega tegeleva ettevõtte Threodi tegevjuht Villiko Nurmoja, kes on pika missioonidel käimise kogemusega endine sõjaväelane teab, et tegu pole päris utoopiaga:”Seni kuulsaimad putukalaadse lennuvahendi projektid pärinevad eelmise sajandi seitsmekümnendatest, kui CIA arendas Dragonfly mikrodrooni.

Fakt on, et tehnoloogia muutub päev-päevalt kättesaadavamaks ning kõik asjad muutuvad väiksemaks,” lisades samas, et mikrodroonide kasutamine on aga seotud oluliste piirangutega, mis tulenevad drooni mõõtmetest ja kaalust. “Kerge vahend ei suuda võidelda ei tuule ega muude keeruliste ilmastikutingimustega. Samuti on neile iseloomulik piiratud sidekaugus, madal või olematu sideturvalisus, lühike lennukestus, madal videopildi kvaliteet, nõrk häirimiskindlus, samuti puudub võimalus kasutada soojuskaamerat. Seni enim kasutust leidnud miniatuursetest droonidest on Black Hornet, mida Briti sõdurid on kasutanud ka Afganistani missioonidel,” ütles Nurmoja.

Taolised mikrodroonid on tänapäeval ka tehnoloogiliselt nii võimekad, et suudavad edastada enam-vähem luuretööks sobiva pildikvaliteediga materjali. “Kui objekt on mõnekümne meetri kaugusel, siis on taoliste sensorite kvaliteet piisav,” sõnas Nurmoja. “Probleem on selles, et väikestel sensoritel puudub võime optilist suurendust rakendada. Digitaalne suurendus ei anna aga alati piisavat tulemust. Täiendava puudusena saab nimetada soojuskuva puudumist.”

Milleks kõigeks on luuredroonid võimelised aga filmis “Pilk taevasse”, vaata filmikanalilt TV1000 Premium , mida näeb teleoperaator Viasati vahendusel või läbi suuremate kaabeloperaatorite.