Müstiline sõjadraama "Tänapäeva apokalüpsis": 10 napalmilõhnalist fakti kaadri tagant


Müstiline sõjadraama "Tänapäeva apokalüpsis": 10 napalmilõhnalist fakti kaadri tagant
"Tänapäeva apokalüpsis"TVPlay Premium

Legendaarses sõjadraamas "Tänapäeva apokalüpsis" saadetakse eriüksuse läbipõlenud kapten Willard džunglisse salaoperatsioonile, mille eesmärgiks on leida ja tappa kolonel Kurtz, kes on enda ümber koondanud isikliku sõjaväe. Teekonda jätkates muutub Willard üha sarnasemaks sellele mehele, keda ta tapma saadeti. Et see kaks Oscarit võitnud ning filmiportaali IMDb kõigi aegade parimate filmide edetabelis 57. kohal olev linateos jõudis uuesti reklaamivabasse voogedastuskeskkonda TVPlay Premium, otsisime välja 10 napalmi järele lõhnavat fakti kaadri tagant.

1. Kolonel Kurtz põhineb reaalsel isikul.

Arvatakse, et Marlon Brando kehastatud salapärase tegelase prototüübiks on CIA töötaja Anthony Poshepny, kes õpetas Vietnami sõja ajal naaberriigis Laoses mägihõimudest moodustatud salajast armeed, mida loomulikult rahastas CIA. Ta pidas Kurtzile üsna sarnast psühholoogilist sõda, heites vastase positsioonidele otsast maharaiutud inimpäid.

2. Rekvisiitorid läksid reaalsuse loomisel veidi liiga hoogu.

Üks neist tahtis teha filmi niivõrd autentseks, et nõudis võttepaikadesse reaalseid inimlaipu. Kui aga kohalik politsei asus asja uurima, tõmbas tootmisjuht sellele kunstilisele avantüürile kriipsu peale. Nimelt selgus, et surnukehade tarnija olid need surnuaialt varastanud.

"Tänapäeva apokalüpsis" TVPlay Premium
Seotud lood:

3. Filmi algne režissöör pidi Francis Ford Coppola asemel olema George Lucas, kes plaanis selle üles võtta Vietnami sõja liba-dokumentaalina, kasutades 16-millimeetrist filmilinti ning päris sõdureid. Siis aga selgus, et Lucas on liiga hõivatud "Tähesõdade“ ja "American Graffiti” tegemisega ning ta andis teatepulga üle Coppolale, kes tänaseks on võitnud ühtekokku viis Oscarit.

4. 2001. aasta versiooni lisati 49 minutit materjali.

Tollest aastast pärit "Tänapäeva apokalüpsis: Redux“ on ainus kommertskasutuses versioon, kuhu lisati spetsiaalset Technicolori protsessi kasutades 49 minuti jagu materjali. See nõudis negatiivile kihtide lisamist, et luua õige värvigamma ning mustad toonid. Samuti tuli lõigata algseid negatiive. Coppola andis sellele tööle heakskiidu, uskudes, et uus versioon arendab edasi esialgset filmi.

5. Filmi pealkiri teeb nalja hipide üle.

"Apocalypse Now“ pole algne pealkiri, vaid enam kui 1000-leheküljelise stsenaariumi esimesed variandid kandsid nime "Psühhedeeliline sõdur“. Pealkiri muutus, kui stsenarist John Milius tahtis teha nalja hipide California hipide tunnuslause "Nirvana Now“ üle. See tähendas enda pilvetõmbamist ning kõrgema teadvuse seisundini jõudmist. Pealkirja küll filmis ei mainita, kuid Kurtzi pelgupaiga seinal on grafiti: „Meie moto: tänapäeva apokalüpsis“. Selle lisas sinna Coppola juriidilistel põhjustel, kuna pealkiri pidi autoriõiguse reeglite kohaselt kuskil filmis näha olema.

"Tänapäeva apokalüpsis" TVPlay Premium

6. Filmivõtetel leidis aset päris lahing.

Film võeti üles Filipiinidel ning pärast seda, kui Coppola oli võtete asjus kohtunud president Ferdinand Marcosega, laenas autoritaarne riigijuht talle ründehelikopterid. Lahingumasinad kutsuti kohale päris sõjast, mida Marcos pidas tollal mässuliste relvaüksustega. Stsenarist John Milius tahtis, et film võetaks üles Vietnamis, kus käis veel sõda, aga Coppola lükkas selle tagasi ja viis võtted Filipiinidele just seepärast, et Marcos lubas võtete jaoks eraldada nii palju relvi kui vaja. USA kaitseministeerium oli filmi sõjavastase sõnumi pärast varem taolise abi andmisest keeldunud.

7. "Tänapäeva apokalüpsise“ avakaadrid on tegelikult musta materjali jäägid.

Coppola kasutas võtetel üle 450 kilomeetri filmilinti ning juhtus avakaadritele juhuslikult järeltootmise ajal. Coppola küsis monteerijalt Richard Marksilt filmilindi kohta, mis oli prügikastis. Marks vastas, et see on harjumatu nurga alt tehtud staatiline võte napalmistseenist. Coppolale aga meeldis puude ja möödavihisevate helikopterite kõhe geomeetria ning ta ütles Marksile, et ta lõikaks selle kokku The Doorsi legendaarse lauluga "The End“, kuna tema arvates oli naljakas alustada filmi looga, mille pealkiri tähendab lõppu.

"Tänapäeva apokalüpsis" TVPlay Premium

8. Kultusbändi The Doors muusika jõudis filmi seepärast, et Coppola oli bändiliikmete sõber.

Coppola käis UCLA filmikoolis koos kõigi The Doorsi liikmete, nende seas ka bändi liidri ja laulja Jim Morrisoniga, kes andis loa kasutada nende stuudiosalvestusi Vietnami-teemalises filmis. 5,5 tunni pikkune esimene versioon "Tänapäeva apokalüpsisest“ oli täielikult The Doorsi lauludega enne, kui filmile loodi originaalmuusika.

9. Režissöör investeeris filmi 30 miljonit dollarit isiklikku raha.

Selleks võttis ta pangast laenu, andes tagatiseks oma maja ja veiniistanduse. Võtteperioodi lõpuks oli intress kerkinud 29 protsendini ning kui film oleks ebaõnnestunud, oleks Coppola laostunud. See tegi filmimise ülimalt stressirohkeks: Coppola kannatas epilepsia all, tal oli närvivapustus ning ta ähvardas kolmel korral enesetappu sooritada. Algselt pidid võtted kestma 14 nädalat 1976. aasta kevadeni, kuid taifuun Olga hävitas kõik oma teel ning katkestas võtted 8 nädalaks. Võtted lõppesid alles mais 1977 ning film esilinastus alles augustis 1979.

10. Coppolal endal on ka filmis pisiroll.

Ta on ringvaate režissöör, kes ütleb kapten Willardile (Martin Sheen) ja teistele kaatrimeeskonna liikmetele, et nood ei vaataks kolonel „armastan napalmi lõhna hommikuti“ Kilgore ’iga kohtumisel kaamerasse.