Põneviku "Inglid ja deemonid" ainetel: fiktsioon või faktid?


Põneviku "Inglid ja deemonid" ainetel: fiktsioon või faktid?
"Inglid ja deemonid" TVPlay Premium

"Inglid ja deemonid" on Dan Browni menuki "Da Vinci kood" eellugu, kus kahe Oscari võitja Tom Hanks püüab takistada illuminaatide vandenõu hävitada oma vihatuim vaenlane – katoliku kirik. Et see meeleheitlik jaht mööda suletud krüpte, ohtlikke katakombe ning hüljatud katedraale jõudis just reklaamivabasse voogedastuskeskkonda TVPlay Premium, uurisime, kas film on läbinisti väljamõeldis või võib selles olla ka mingeid ajaloolisi fakte.

Kas illuminaatide on salaorganisatsioon on päriselt olemas?

Dan Brown väidab oma veebilehel, et on küll. Illuminaatide ordu rajati 1776. aasta 1. mail Ingolstadti ülikoolis Saksamaal. Selle liikmed olid vabamõtlejad, sekularistid ja intellektuaalid, kelle eesmärk oli kukutada rooma-katoliku kirik ja poliitiliselt konservatiivne Baieri kuningriik ning asendada see liberaalse vabariigiga.

Kas Galileo ja Bernini plaanisid vandenõu Vatikani vastu?

Hästi on teada fakt, et Itaalia füüsikut, matemaatikut, astronoomi ja filosoofi Galileo Galileid kiusati 17. sajandil taga tema väite pärast, et Maa tiirleb ümber päikese. Filmis nimetatakse Galileod illuminaatide asutajaliikmeks. Skulptor Gian Lorenzo Berninit, kelle teoseid võib rohkelt leida nii Roomast kui ka Vatikanist, portreteerib film kui kõrge positsiooniga illuminaatide liiget. Probleem on aga selles, et Berinini suri juba aastal 1680 ja Galileo 1642, mis mõlemal juhul vähemalt sajand liiga vara selleks, et liituda illuminaatidega.

"Inglid ja deemonid" TVPlay Premium
Seotud lood:

Kas antiainega saab linna õhku lasta?

Jah ja ei. CERNi ehk Euroopa Tuumauuringute Keskuse füüsikute sõnul hävineb antiaine, kui see puutub kokku mateeriaga: elementaarosakesed ja vastasosakesed põrmustavad teineteist ning nende massid muunduvad puhtaks energiaks. Tööstuslikes kogustes antiainet võib seega teoreetiliselt kasutada väga destruktiivsetel viisidel. Hetkel ei ole aga võimekust luua selleks suureks pauguks piisavas koguses antiainet ega ka seda ohutult transportida.

Kas paavsti valival konklaavil on pettused võimalikud?

Aastatel 1975 ja 1996 muutsid ametisolevad paavstid konklaavi reegleid, et tagada hääletustulemuste rikkumatus. Muuhulgas pandi paika spetsiifika, kuidas hääletussedel kokku murda, neid häältelugemise hõlbustamiseks lõimida ning „puhastada“ Sixtuse kabel varjatud kaameratest ja mikrofonidest.

Kas paavste on ka päriselt mõrvatud nagu filmis "Inglid ja deemonid“?

Selleks pole tõesti vaja ilukirjanduslikke liialdusi. Jättes kõrvale märtrid, kes läksid surma oma tõekspidamiste pärast, on 7 paavsti leidnud vägivaldse lõpu. Neist viimane oli Leo X, kes oli pärit mõjukast Medicide dünastiast. Temast sai juba 13-aastaselt kardinal ning 37-aastasena paavst. Leo elas üle ühe atentaadikatse aastal 1517, kui vähemalt viis Püha Kolledži liiget kardinal Alfonso Petrucci juhtimisel üritas paavsti arsti kaasabil Kristuse esindajalt maa peal elu võtta. Neli aastal hiljem mürgitas Leo tema enda peekritäitja Bernabò Malaspina.

Midagi vürtsikamat? Aga palun: ilmselt kõige sobimatum isik Püha Peetruse järeltulijaks oli Johannes XI-s (931-935), kes oli paavst Sergius III ning naissenaatori ja Rooma kõikvõimsa valitsejanna Marozia sohipoeg. Ema mõjutas hääletavaid kardinale ning varajastes 20ndates eluaastates pojast saigi paavst. Paraku ei saanud noormees seda ametit eriti pikalt nautida, kuna langes tolleaegse krooniku Luitprand of Cremona sõnul „laua ja voodiga seotud liialduste ohvriks“.

"Inglid ja deemonid" TVPlay Premium

Kas paavsti valimise ajal on ka kardinale röövitud?

Selleks ei pea isegi ajas väga kaugele tagasi minema: 1922. aasta veebruaris ja märtsis läks konklaavi ajal mõistatuslikult kaduma kardinal Lev de Skrbensky z Hriste, kes esindas tänast Tšehhit. Endine Austria armee tragun Hriste oli teinud kirikuringkondades kiiret karjääri, olles 20. sajandil Püha Kolledži noorim liige. Pikalt on spekuleeritud, kas Habsburgide dünastia langemise järel peeti Vatikanis Hristet lihtsalt vana režiimi piinlikuks meenutajaks, kes oli targem konklaavi toimumise ajaks ajutiselt ära kaotada.

Kummalisi asju on Vatikanis muidugi juhtunud veel. Näiteks Stephanus VI lasi oma eelkäija Formosuse välja kaevata, kõduneva laiba paavstirõivastesse riietada ning paavstitroonile istuma sättida, et tema üle kohut mõista. Kui Formosus leiti süükspandud tegudes ka süüdi olevat, raiuti tal maha need kolm sõrme, mida mees kasutas paavstina õnnistuse jagamiseks. Laipa lohistati mööda tänavaid ja lõpuks heideti Tiberi jõkke. Formosuse toetajad olid aga niivõrd raevus, et hakkasid mässama, kõrvaldasid Stephanuse võimult, heitsid ta vanglasse ning lasid varsti pärast seda paavsti ära kägistada.