Psühholoog Voldemar Kolga filmist "Stanfordi vanglaeksperiment": tegemist pole meelelahutusfilmiga, kuigi emotsioone ja hoiakuid siiski mõjutatakse


Stanfordi vanglaeksperiment
"Stanfordi vanglaeksperiment"Foto: Viasat Eesti

Filmikanalil TV1000 Premium esilinastuv tõestisündinud lool põhinev film räägib dr Phillip Zimbardo eksperimendist 1971. aastal Stanfordi Ülikooli psühholoogiainstituudis, kus juhusliku valiku alusel pandi vabatahtlikud libavanglas kas valvuri või vangi rolli. Põnevusfilm, mille režissööriks on Kyle Patrick Alvarezi, võtab aga üsna ruttu ootamatu pöörde.

Kuna inimpsühholoogia on keeruline, aga samas ka äärmiselt põnev teema, palusime psühholoogil, Voldemar Kolgal, Stanfordi eksperimendist ning selle mõjudest lähemalt rääkida.

Voldemar Kolga Foto: Voldemar Kolga, Viasat Eesti

Miks Stanfordi eksperiment üldse läbi viidi?
Inimene on ikka üks saladuslik olend. Nii sai Luciferist, Jumala peainglist, kurjuse kehastus – Saatan ise. Et heita valgust kurjuse tekkele, korraldati Stanfordi ülikooli psühholoogiateaduskonna keldris vanglaeksperiment. Eksperimenti hinnatakse vastuoluliseks, praegu oleks see mõeldamatu eetilistel põhjustel.

Seotud lood:

Oli aga aasta 1971. Eksperimendis osalesid tudengid, kes juhuslikult jagunesid vangideks ja vangivalvuriteks. Nii püüti vähendada isiksuse mõju käitumisele. Just sellest eksperimendist algas Philip Zimbardo tähelend, kuna puudutas võimu kuritarvitamist. Ta on nüüd paljude raamatute autor. Paraku ei ole neid mingil põhjusel eesti keelde tõlgitud.

Mis järeldusi Zimbardo eksperimendi põhjal teha võib?
See vanglaeksperiment vapustas psühholoogiamaailma, kuna silme all oli näha, kuidas kasutati võimu, kuidas tekkis vägivald ja allumine sellele. Täiesti tavalised tudengid elasid eksperimendi mängu nii tugevasti sisse, et nad hakkasidki käituma paari päeva pärast nagu harilikult käituvad nende kujutlustes vangid ja vangivalvurid. Kadus piir mängu ja tegelikkuse vahel. Mida selleks tehti?

Inimesed jaotati kaheks – ühtedel oli võim, teistel see puudus, pidid alluma. Kas pole tuttav olukord? Nagu teame hakkab võim meeldima ja seda hakatakse (kuri) kasutama. Paljudele tuleb silme ette, kuidas inimene muutub, kui saab võimu juurde. Paraku ei ole muutus positiivne, võim võib mõjuda hukatuslikult.

"Stanfordi vanglaeksperiment" Foto: Viasat Eesti

Vangid ja vangivalvurid elasid kiiresti etteantud rollidessse sisse. Inimlikult tunneme kaasa vangidele, keda alandati ja represseeriti ja vihkame ülbeid vangivalvureid. Tõele au andes kannatasid ka vangivalvurid, ehk ei ole nii, et ühed on õnnelikud ja teised õnnetud. Võim ei too õnne. Nii mõnigi vangivalvuritest sai sügava psühhotrauma, kuna ei võinud arvata, et käitub nii vägivaldselt. Inimesed ei oodanud, mida võim võib nendega teha.

Zimbardo eksperiment kinnitas, et situatsioonil ja rollidel on otsustav mõju käitumisele. Ning isiksuse mõju käitumisele on ülehinnatud. Inimesele muidugi meeldib mõelda, et käitume vastavalt enda väärtustele ja iseloomule, et oleme „vabad inimesed vabal maal“. Tegelikult on tegemist vabaduse illusiooniga. Keskkond ja inimsuhted panevad meid paika.

Zimbardo vanglaeksperiment tõi selgelt välja, et terav piiritõmbamine ja vastandamine on kurjuse allikaks. Niisiis püüdkem vältida maailma jaotamist omaks ja võõraks, piiride tõmbamist, kuna sealt tulebki vägivaldsus. Muidugi on seda kerge öelda ja raske teha, kuna mõned vastandused on olnud aastatuhandeid. Tuletame aga meelde, et vanglaeksperimendis ei olnud õnnelikud ei vangid ega vangivalvurid. Jätkem meelde, et nii vangivalvurid kui vangid on eelkõige inimesed, mitte teatud rolli täitjad.

"Stanfordi vanglaeksperiment" Foto: Viasat Eesti

Kas antud eksperimendil oli mõju ka tegelikule elule?
USAs võeti vastu seadus, kus noored kurjategijad lahutati vanadest, et nad õpiksid vähem vanadelt, et vangla ei oleks kuritegevuse kool. Vanglad on muutunud inimväärsemateks asutusteks, ei sallita vangivalvurite inimahistavat käitumist.

Kogu keskkond on muutunud inimlikumaks, kadunud on vangilaagrid. Või vähemalt teatakse vanglakeskonna negatiivsest mõjust nii kinnipeetavatele kui vangivalvuritele. On tähtis, et kinnipeetavatel on kontaktivõimalus sõprade ja lähedastega. Mõnes Põhjamaas on võimalik nädalavahetusel isegi koju saada, mis teeb vangisolemise talutavamaks.

Loe veel

Kui Teil oleks olnud võimalus osaleda esialgses eksperimendis, teadmata täpselt, mis juhtuma hakkab, siis millise rolli oleksite Teie endale valinud?
Võib-olla mõneti ootamatult ka iseendale, - valiksin vangivalvuri rolli. Ja ikka enda tundma õppimise nimel, kas ka mulle tundub, et võim on magus, kas ka mulle lööb võim pähe. Küsimus on selles, kas inimene suudab talitseda kurjust, mis võib tekkida igas ühes meis.

Põnevusfilm "Stanfordi vanglaeksperiment“ esilinastub 26. oktoobril kell 20:00 TV1000 Premiumis.

Filmikanalit TV1000 Premium näeb teleoperaator Viasati vahendusel või läbi suuremate kaabeloperaatorite.