"47 Meters Down" on uus õudusfilm haidest, mis tahavad otseloomulikult inimestele halba. Eelmisel aastal näitas haide kujutatud ohtu "Madalik" ("The Shallows") ning varasemalt näiteks vahest üks mõjukamaid haifilme "Lõuad", mis põhimõtteliselt tekitas müüdi ning muutis selle populaarseks osaks ka õudusfilmidest, et igasugune kokkupuude haidega tähendab inimestele kohest surma.
See filmide tekitatud müüt aitas kaasa haide arvukuse vähenemisele, kuid õnneks on viimastel aastatel toimunud vastupidine.
Statistika näitas, et 2015. aastal suri rohkem inimesi selfisid tehes kui hai hammaste vahele sattudes, kuid ometi meeldivad nii publikule kui ka filmitegijatele lood mõrvarlikest haidest
Üheks neist ongi täiesti uus film "47 Meters Down" (Rotten Tomatoes 53%), milles Mandy Moore ja Claire Holt kehastavad õdesid, kes lastakse puhkusereisil puuriga vette, et näha haisid oma silmaga, kuid puuri hoidev kaabel puruneb ning nad vajuvad 47 meetri sügavusele ookeanipõhja. Õhuvarude vähenedes peavad nad tagasi pinnale pääsema, kuid nende puuri lähedal liiguvad verejanulised suure valged haid.
California osariigi ülikooli merebioloogia professor ja sealse hailabori juht Chris Lowe sõnul on haid 47 meetri sügavusele ookeanipõhja sattudes vahest kõige väiksem probleem.
Mis võivad sind 47 meetri sügavusel tappa?
- kui tegelasel on üks hapnikuballoon, saavad tal varud otsa 15 minutiga ehk enne kui ükski hai jõuab mõelda kellegi söömise peale.
- hapnik saab kiiresti otsa, sest tegelased on ilmselgelt paanikas ja hingavad kiiresti, kulutades seega väga kiiresti oma varusid.
- filmis palutakse naistel puuri jääda seniks, kuni nad päästetakse, aga reaalsuses on see viimane asi, mida teha.
- 47 meetri sügavusele sattudes peaks esimese asjana puurist väljuma ja laskma end aeglaselt pinnale tõusta.
- haide asemel ohustaks tegelasi hoopis kessoontõbi ehk tuukrihaigus ehk dekompressioontõbi, kuigi 47 meetri sügavuselt pinnale tõustes ei pruugi rõhuvahetuse mõju olla nii suur.
Millal võiksid haid sind ohustada?
- isegi suur valge hai pole loomult agressiivne ning pigem hoiaks imeliku kujuga akvalangi kostüümiga inimesest eemale.
- koos sõbraga ookeanipõhja sattudes on tegelikult kõige suurem tõenäosus ellu jääda, sest siis saavad mõlemad seljad kokku panna, aeglaselt pinnale tõusta ja hail silma peal hoida, sest kui hai näeb, et tema saakloom teda märkab, siis ta enamjaolt lihtsalt lahkub.
- 99.9% tõenäosusega ei ründa haid koheselt inimesi nii nagu filmid kujutavad, sest uurivad kõigepealt, millega üldse tegu ning enamjaolt hoopis lahkuvad.
- uuringud näitavad, et ookeanid vajavad haisid, et säilitada küti ja saaklooma tasakaalu, aga tänapäeval tapetakse umbes 100 miljonit haid aastas.
2017. aastal valmis peale "47 Meters Downi" ka täiesti ebavajalik järg suurepärasele tõestisündinud juhtumil põhinenud filmile "Open Water" ja selleks on "Open Water 3 Cage Dive".
"Realistlikud" õudusfilmid haidest on vähenemas, kuid tulemas on näiteks ulmeline õudusfilm "Meg", milles Jason Statham võitleb üle 21 meetri pikkuse ammu väljasurnud (elutses vetes 23 kuni 2.6 miljonit aastat tagasi Kainosoikumi ajastul) haiga, mille ametlik nimetus on Carcharodon megalodon.
Ulmelistest haiõudusfilmidest teeb tagasituleku ka klassikaliselt jabur "Sügav sinine meri" ("Deep Blue Sea"), mille algupärasest järjest küll loobuti, kuid selle uus nägemus jõuab varsti meieni SyFy Channeli vahendusel.
Professor Lowe sõnul on haifilmid Ameerika suvekultuuris sama olulised kui 4. juuli ja õunapirukas, mis tähendab, et need filmid ei kao kuhugi, aga kui tegu pole just ulmelisi elemente omavate filmidega, siis ei tasu nende järgi haide käitumise põhjal järeldusi teha, vaid toetuda asjatundjate esitatud faktidele.
Vaata lisaks:
5 näitlejat, kes on päriselt võitluskunstide meistrid.
8 näitlejat, kes sattusid filmivõtetel surmasuhu.
