9. Dannar Leitmaa, ajakirjanik

1. "Wind River"

No, kurat, kus oli film. Külm, kõle, õudne. Miski selline, mis jääb meelde ja hakkab närima. Härra Renner tegi suurepärase rolli ja selles filmis oli ka aasta parim tulevahetusstseen. Kõik on lõpuks kurb.

2. "Blade Runner 2049"

Pea kolm tundi filmi, kus kordagi igav ei hakka. Visuaalselt meeletult ilus, sisult meeletult liigutav. Ma olen alati järgede, remake’de suhtes skeptiline, aga see oli midagi muud. Kahjuks põrus film täiesti kassanäitajates, mistõttu võib öelda, et kinokülastaja on faking loll.

3. "Logan"

Sai vist juba öeldud, et ma olen järgede ja uusversioonide suhtes skeptiline? Veel skeptilisem olen ma koomiksifilmide suhtes. DC omad on puhas okse, Marveli omad on värviline silmapiinamine. Aga "Logan", oh, see oli mõnus. Taaskord kurb. Neetud, kõik kolm esimest filmi on tegelikult ju kurvad.

4. "Kao ära"

Ma nägin selle filmi alles vahetult enne jõule ära. Ja mitte kinos. Ja mitte legaalselt. Neetud, kuidas see mul kahe silma vahele jäi? Geniaalne õudukas, mis on naljakas, mõtlemapanev ja hingekriipiv. Suurepärane!

5. "Teispool lootust"

Neetud, neljas kurb film on ka tegelikult. Või, noh, nüüd vist spoilisin. Tegelikult oskab Aki Kaurismäki teha meeletult häid nalju, seda soojalt ja kedagi norimata. Ma pole vist selle aasta jooksul kordagi nii palju naernud, kui selle filmi ajal tehtud sai.

6. "Tüdruk ja koletis"

Ilmselt möödunud aasta kõige alahinnatum film üleüldse. Andrei Liimets, tõesti, ime muna, et sa sellele filmile umbes 1 punkti Ekspressi tabelis andsid. Film, mis algab romantilise komöödiana, aga jõuab järjest ja järjest uutele tasanditele. Nagu parim poplaul, mis algab ühe teemaga ja siis vahetab järjest registreid. Täiesti superfilm, aga kukkus kinodes totaalselt läbi.

7. "Põgenemise rütm"

See oli mingi kummaliselt imelik suvepäev, kui ma "Põgenemise rütmi" ("Baby Driver") vaatama läksin. Kuskilt lahku mindud, kuskilt taas suhtlema hakatud, kõik oli igati segane. Ja siis tuli "Baby Driver", mis oli nii kuradi pöörane andmine, et saabusin kinost täiesti vaimustuses. Muideks, esimesed pool tundi filmist mulle üldse ei meeldinud. Oli natuke ülestiliseeritud, aga lõpplahendus oli muidugi väga super. Palun, ärge tehke sellele järge. See oli juba niigi perfektne. Ja Sky Ferreira!

8. "Dunkirk"

Tegelikult ootasin ma sellest filmist isegi rohkemat. Aga siis sain aru, et see muutiski selle filmi nii heaks. See oli film, kus justkui puudus nähtav narratiiv, aga tegelikult oligi selleks sõja tegelik mõttetus. Sõjafilmide topis on selle filmi koht sajandiks kinnitatud.

9. "Star Wars: Viimased jedid"

Fah, mulle meeldis see film ka. Üllatavalt, sest eelmine seeria väga ei kõnetanud. Tundus selline lüpstud teepakist viimase välja võtmist. Aga see meeldis, ehkki oli veidi pikk, ehkki oli veidi pateetiline, aga ikkagi meeldis.

10. "Ruut"

Ma käisin kunagi vaatamas NO99 etendust "Tüdruk, kes otsib vendasid" (võin jummala mööda pealkirjaga panna). Teate küll, see, kus Rea Lest oli, noh, ülioossom. Ja see meeldis mulle jubedalt, aga siis lugesin mingeid arvustusi ja selgus, et nad kõik said sellest täiesti valesti aru. Mul on tunne, et ka selle filmi puhul said kõik valesti aru, sest mina saan ju alati kõigest õigesti aru. Aga see ongi hea film, kus võivad kõik teistmoodi aru saada.