Tõsieluline draama “Victoria ja Abdul”: fantaasia või ajaloolised faktid?


Tõsieluline draama “Victoria ja Abdul”: fantaasia või ajaloolised faktid?
Foto: Kaader filmist

Tõsielul põhinev draama “Victoria ja Abdul” räägib humoorika ja sooja loo 24-aastasest hindust Abdul Karimist, kellest saab Inglismaale jõudes 81-aastase kuninganna Victoria keeleõpetaja, vaimne nõustaja ning lähedane sõber. Et see kahele Oscarile nomineeritud linateos jõudis reklaamivabasse voogedastuskeskkonda TVPlay Premium, võrdlesime filmis näidatut reaalselt ajaloos juhtunuga.

Kas Abdul Karim tuli tõesti Inglismaale selleks, et anda kuningannale üle talle pühendatud tseremoniaalne münt?

Mitte ainult seepärast. Enne Inglismaale saabumist töötas Abdul Karim vanglaametnikuna Indias, mis oli Briti võimu all. Vanglaülem John Tyler kohtus kuningannaga 1886. aastal koloniaalnäitusel, kus olid välja pandud vaibad, mida vangid rehabilitatsiooniprogrammi raames valmistasid. Kuninganna oli kudumitest vaimustunud ning palus Tyleril välja valida kaks hindust teenijat, kes aitaksid teda trooniloleku 50. aasta juubeliüritusel India aukandjatega suhtlemisel. Üks väljavalitustest oli osaliselt tänu oma pikkusele Abdul Karim, kes filmis esitleb kuningannale tema auks vermitud tseremoniaalset münti.

Kas kuninganna Victoria käskis tõesti oma töötajatel tuua talle Indiast mango?

Jah, see juhtus päriselt. Raamatu “Victoria ja Abdul: kuninganna lähima usaldusaluse tõeline lugu” autor Shrabani Basu rääkis ajakirjale Time, et mango toodi kohale ja Karim ütles, et see on mäda, ent kuninganna tahtis ikkagi puuvilja proovida. Indiast saadetud mango oli teel 6 nädalat ning riknes loomulikult selle aja jooksul.

Kas Abdul Karim õpetas kuningannale urdu keelt?

Jah, kuninganna õppis Shrabani Basu andmetel urdu keelt 13 aastat. See oli tollal suur asi, kuna rassism ja moslemitevastased tunded olid siis tavalised. Raamatu kirjutamise ajal andis Windsori palee ligipääsu kuninganna 13-le säilinud päevikule, milles monarh harjutas kirjutamist urdu keeles, mis on praegu riigikeel Pakistanis ja viies India osariigis. Oma õpetajale Abdul Karimile kirjutatud sissekanded lõpetas ta sageli väljenditega “sinu armastav ema” või “kõige kallim ema”, näidates nii nende lähedust. Kuninganna nõudis ka Karimilt inglise keele õpingute kiirendamist, et nad saaksid omavahel paremini suhelda.

Miks oli kuninganna Victoria ja Abdul Karimi sõprus omal ajal nii vastuoluline?

See ei olnud nii mitte ainult erineva sotsiaalse staatuse pärast, vaid ka seetõttu, et Victoria perel ja töötajatel olid ajaloolaste andmetel nii rassilised kui ka ühiskondlikud eelarvamused. Samuti oldi Karimi peale kadedad, kuna tal oli rohkelt privileege: reisid üle Euroopa, au, tiitlid, isiklikud kingitused, eratõld, parimad istekohad bankettidel ja ooperis jne. Pärast kuninganna šotlasest usaldusaluse John Browni surma 1883. aastal oli Karim ainus teenija, kes kuulus Victoria siseringi.

Kas kuninganna suhe Abdul Karimiga muutus millalgi ka romantiliseks?

Nagu filmis “Victoria ja Abdul”, ei ole ka päriselust mingeid tõendeid, et seda oleks juhtunud. Shrabani Basu sai raamatut kirjutades Karimi järglastelt mehe päevikud, mis ei paljastanud midagi romantilist. Sellegipoolest oli tema suhe kuninganna Victoriaga tavatult lähedane nagu nende kirjavahetusest selgus. Nad isegi veetsid koos öö kuningakoja Šotimaal asuvas maamajas, mis tekitas kuulujutte, ent mingeid tõendeid intiimsuhtest ei ole.

Foto: Kaader filmist

Kas Abdul Karim oli abielus?

Jah, ta oli abielus Rashidan Karimiga. Kui mees soovis naasta Indiasse oma abikaasa juurde, kutsus Victoria hoopis naise Inglismaale. Kuninganna andis neile peavarju kuningakoja hoonetes. Ta andis isegi paarile nõu, kuidas lapsi saada, kuna oli ise 9 lapse ema.

Kas kuninganna oli teadlik, et palees oldi tema suhetesse Karimiga rassistlikult meelestatud?

Jah, see leiab tunnistust tema erasekretäri Fritz Ponsonby kirjas, kus too kaebas Karimi eeliskohtlemise üle. Ta lõpetab kirja kuninganna enda sõnadega, et see on “rassiline eelarvamus” ning õukond on vaese munshi peale kade. “Munshi” on pärsiakeelne sõna, mis Briti Indias tähendas eurooplase teenistuses olevat kohalikku keeleõpetajat või sekretäri.

Kas kuninganna Victoria oli ka päriselus edumeelne rassismivastane nagu filmis?

Loe veel

Ilmselt mitte. Tollane ajastu Inglismaal on tuntud India elanike rõhumise poolest, mida film eirab. Victoria oli võimul näiteks 1857. aastal toimunud ülestõusu ajal, mil hindud hakkasid mässama Briti ülemvõimu vastu. Tollal väljendus see ülemvõim eeskätt Briti Ida-India Kompaniis ja selle eraarmees ning suur hulk hindusid polnud rahul kõrge maamaksu ja Briti-põhiste sotsiaalreformidega. Ülestõus suruti maha ning teravad vastasseisud jäid püsima kuni aastani 1947, mil kuninganna Victoria oli juba ammu surnud. Kuigi filmis kujutatakse kuningannat rassilise sallivuse eest võitlejana, siis päriselus ta väljaspool õukonda kuigi palju võrdsuse parandamiseks ette ei võtnud. Samas tuleb meeles pidada, et ehkki Victoria oli kõrgete moraalsete standarditega, oli Suurbritannia juba tollal konstitutsiooniline monarhia ning kuningannal oli vähe otsest poliitilist võimu.

Kas Abdul Karim oli tõesti selline pühakulaadne tegelane nagu filmis?

Ei, Karimil olid päriselt ka oma “küünised”. Näiteks filmis näidatakse, kuidas kuninganna idee lüüa Karim rüütliks šokeerib õukonda, ent tegelikult veenis Karim ise Victoriat andma talle rüütlistaatust. Samuti läheb film mööda faktist, et kuninganna ihuarst dr. James Reid diagnoosis abielus Karimil sugulisel teel leviva gonorröa.

Kas pärast Victoria surma 1901. aastal püüdis kuningapere kustutada kõik tõendid kuninganna ja Abdul Karimi suhete kohta?

Jah, võttis aega 100 aastat enne, kui raamatu autor Shrabani Basu sai vihje selle unustusse vajunud sõpruse kohta. 2003. aastal juhtus ta nägema maali, kus on Karim kuninganna Victoria ja prints Alberti suvekodus Wighti saarel Inglismaal. Maalil ei olnud Karimi kujutatud teenijana, vaid punastes ja kuldsetes rõivastes nagu ülikut. Sarnase maali leidis kirjanik ka kuninganna ruumidest. Vähesed tõendid sellest erilisest sõprusest ei olnud juhus, vaid kuningakoja sihikindel tegevus. The Telegraphi andmetel käskis Victoria poeg ja hilisem kuningas Edward VII kiiresti põletada kõik nende kirjad, mis kuninglikest valdustest leiti. Karim tõsteti kuninganna antud majast välja ning saadeti tagasi Indiasse. Kuninganna tütar Beatrice alustas vaevanõudva ülesandega kustutada Victoria päevikutest kõik viited Karimile, mida oli tehtud rohkem kui 10 aasta jooksul.