1. "Tõde ja õigus"
Tanel Toomi "Tõde ja õigus" väärib kõiki auhindu nii efektide, näitlejatööde, kunstnikutöö, operaatoritöö ja kõikide teiste osakondade eest, sest tegu on kõigi aegade parima Eesti filmiga.
2. "Meie" ("Us")
Sotsiaalse õudusfilmi "Kao ära" ("Get Out") eest parima originaalstsenaariumi Oscari võitnud režissöör Jordan Peele tõestas, et tema puhul on tegu arvestatava jõuga, kelle iga järgnev film mitte ainult ei ületa eelmist, vaid muudab ka õudusžanri üleüldiselt.
"Meie" on näiliselt tavapärane majahorror, kuid juba esimesest minutist on selge, et see pole tavaline õudusfilm, vaid kihihaaval hoolikalt läbi mõeldud meistriteos, mille mõistmiseks on seda vaja mitu korda vaadata ja ka vaatajana kasvada, et näha läbi kõikide kihtide.
3. "Klaas" ("Glass")
Kriitikute poolt maha tehtud "Purunematu" ("Unbreakable") ja "Lõhestunud" ("Split") järjelugu "Klaas" ("Glass") on puhas M. Night Shyamalani film, mis tähendab, et see ei saagi kõigile meeldida, aga ometi on see film, mida superkangelastest ja koomiksifilmidest läbi imbunud filmitööstus hädasti vajas
4. "Palju õnne surmapäevaks 2" ("Happy Death Day 2U")
Esimene "Palju õnne surmapäevaks" ("Happy Death Day") oli laheda ideega keskpärane õudusfilm, aga selle järg tõestas, et režissöör Christopher Landon pole üheööliblikas, vaid õudusfilmide loogika ja reeglitega sina peal olev fänn. "Palju õnne surmapäevaks 2" on loominguline ja ajusid kõrbema panev õudusfilm, mida tuleks tegelikult nimetada fantaasia elementidega õudusseikluseks.
5. "Alita: Sõjaingel" ("Alita: Battle Angel")
James Cameroni produtseeritud ja Robert Rodriguezi lavastatud filmi säravaim osa on siiski efektide abil loodud Alita ja teda kehastav Rosa Salazar. Kui Cameroni "Avatari" ülesanne oli muuta arvutiga loodud maailm ja sinised tulnukad realistlikuks, siis nüüd oli filmitegijatel palju raskem eesmärk. Seekord leiab lugu aset Maal ning küborgide seas on ka päris inimesed päris näitlejate kehastuses. See tähendab, et arvuti abil loodud peategelane peab nende kõrval ka usutavana ehk pea fotorealistlikuna mõjuma. Vastasel juhul laguneksid kõik emotsionaalsed hetked laiali ning mõjuksid naeruväärsetena. Seda õnneks ei juhtunud.