1. Sünnilood

Viimane ja väga edukas sünnilugu oli "Wonder Woman" ja kui superkangelasefilmide juures on nende sündi ehk kangelaseks saamist kujutavad filmid tavalised ning kuuluvad asja juurde, siis mõnes mõttes võiks see trend juba lõppeda. Eriti nende filmide juures, mille erinevaid versioone oleme juba näinud.

"Kuningas Arthur: Mõõga legend" rääkis juba mitmeid kordi jutustatud loo Arthuri kuningaks saamiseks, kuid õnneks ei keskendunud film sugugi ainult sellele, aga kahjuks otsustas stuudio seda suurepärast meelelahutust reklaamida nagu tõsist sünnilugu, mistõttu ei leidnud film ka publikut. Võib ainult aimata miks: publik on neist lihtsalt tüdinud.

"Batman vs Supermanis" nägime jälle, kuidas Bruce Wayne'i vanemad surid, kuigi seda oleme juba näinud nii "Gothami" seriaalis, Nolani "Pimeduse rüütli" triloogia esimeses filmis, Tim Burtoni 1989. aasta omas ja ka paljudes animatsioonides.

Muidugi peab tegema sünnilugusid tegelastele, kes pole varem oma filmides üles astunud, nagu "Doktor Strange", "Must Panter", "Sipelgamees" ja tulevane "Kapten Marvel", aga sarnaste sünnilugude rohkuse probleem kerkib üles siis kui oleme juba näinud mitmeid korda samade tegelastega filme ja iga kord näidatakse meile uuesti, kuidas tegelane kangelaseks saab.

Hea näide on "Imeline Ämblikmees" (2012) ja "Ämblikmees: Kojutulek" - mõlemad filmid näitavad, kuidas Peterist saab kangelane, kuigi meil piisas juba 2002. aasta Sam Raimi "Ämblikmehest", et aru saada, mis kuulub Ämblikmehe sünni juurde: onu Beni surm. Kui mitu korda peame vaatama ühe ja sama tegelase surma? Õnneks "Kojutulek" seda ei näidanud, vaid tutvustas tegelast hoopis teisest ja seeläbi palju huvitavamast küljest.