Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp: Nolani suurfilmi mõju ja ulatus on hoomamatu


Inception
"Algus" ("Inception", 2010)Foto: ITAR-TASS, Scanpix

Täna selgus, et Hollywoodi megarežissööri Christopher Nolani ("Pimeduse rüütli" triloogia, "Dunkirk", "Tähtedevaheline", "Algus") järgmisel aastal linastuva spioonifilmi "Tenet" võtete ajaks soovitakse terveks juulikuuks kinni panna Lasnamäe kanal ehk Laagna tee. Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp selgitab, mida tähendab niivõrd suure Hollywoodi produktsiooni Eestisse saabumine ja toob näiteid selle õnnestumisega kaasnevast kasumist.

"Peaksime astuma sammu tagasi ja vaatama liikluse ajutise ümberkorraldamise kõrval suurt pilti. Kuna Eestis sedavõrd suurt produktsiooni tehtud ei ole, siis on tõenäoliselt ka selle mõju ja ulatus hoomamatu. Kardame seda, mida me ei tea, nägemata suurt pilti ja potentsiaali, mida Tallinn ja Eesti sellest võidavad.

Mida sellised filmivõtted ühele väikesele riigile tähendavad, seda on kõige lihtsam kirjeldada Islandi näitel. Väike saareriik, eraldatud, võttepaigana mitte kõige lihtsam, ometi on Islandist tänaseks kasvanud rahvusvahelise, sh Hollywoodi filmitööstuse üks lemmikpaiku. Selle edulugu taga on James Bondi filmi "Agent 007: Surra veel üks päev" (“Die Another Day”, 2002) võtted. ­Island suutis maailma ühe suurima filmiproduktsiooni sedavõrd hästi vastu võtta ja efektiivselt ära teenindada, et sellest sai omamoodi kaubamärk. Sellele on järgnenud teinegi Bondi film, rääkimata paljudest muudest mõjukatest filmidest ja sarjadest, mille võtted on otsustatud Islandile viia.

Seotud lood:

Mida on Island sellest võitnud? Majanduslikus plaanis tähendab iga sellise mastaabiga projekt suurt hulka raha, mis riiki jäetakse, olgu see siis töötasude näol või rahas, mida võtteid teenindavad ettevõtted teenivad, alustades hotellidest ja ehitusfirmadest ning lõpetades toitlustajatega.

Islandi näitel saab tuua teisegi paralleeli turismi näol, sest pärast Bondi filmivõtteid muutus Island paljude jaoks ihaldusväärseks sihtkohaks. Taas saab rääkida miljonitest eurodest, mida turistid seeläbi riiki jätavad. Eesti võiks Islandi eeskuju järgida, sest võita on meil sellest projektist täpselt sama palju. Me ei ole harjunud käsitlema filmitööstust eraldi majandusharuna või riigi/linna eelarvet positiivselt mõjutava tegurina, sest Eesti filmitööstuses ei liigu sellised summad. Hollywoodi suurfilmi puhul jäävad aga juba paarinädalaste võtetega riiki miljonid ehk majanduslik mõju on otsene nii linna kui riigieelarvet silmas pidades. Eelduseks on aga meie enda võimekus ja tahe sedavõrd suurt projekti nii hästi teenindada, et maine Eestist kui suurepärasest filmipartnerist leviks üle maailma."