Eesti Filmi Instituut: Eesti filmirežissöörid jäävad rahapuuduse tõttu tööta


Eesti Filmi Instituut: Eesti filmirežissöörid jäävad rahapuuduse tõttu tööta
"Sangarid"Foto: ACME Film

Eesti Filmi Instituudi (EFI) selgituse kohaselt pärsib napp toetus režissööride arengut ja jätab projekte aastateks sahtlisse. Seekordsete toetuste saajate hulgas oli ka "Klassikokkutulek" järg "Klassikokkutulek 2 – pulmad ja matused" ja paljud teised huvitavad projektid, kuid nii mõnigi jäi tühjade kätega.

EFI oli taas sunnitud oma püsivalt napi mängufilmide tootmistoetuse eelarve tõttu jätma kõrvale mitmeid häid filmiprojekte, mille aastateks sahtlisse minek pärsib paljude andekate filmirežissööride arengut.

Instituut eraldas aasta esimeses ja paraku ainsaks jäävas voorus kaks suuremat toetust projektidele, mille režissöörid asuvad esmakordselt täispika mängufilmi lavastajatoolile, kolmas toetust saanud lugu on mulluse menuki "Klassikokkutulek" järg.

„Oli väga erinäoline ja pingeline taotlusvoor, kus kümne uue mängufilmi tootmiseks küsiti kokku 2,8 miljonit eurot. Filmiinstituudi uute mängufilmide selle aasta eelarve võimaldas aga toetada vaid kolme neist kokku 612 000 euroga,” ütles EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins. „Kusjuures, konkurents oli viimaste aastate suuremaid."

Tibbo-Hudginsi sõnul tekitab taoline olukord jätkusuutmatu keskkonna, milles paljud filmilavastajad on pidanud juba aastaid istuma erialase tööta, mis on muutunud juba traagiliseks.

Seotud lood:

"Selline on paraku meie tegelikkus. EFI on pidanud juba pea kümme aastat jagama mängufilmide tootmistoetust enam-vähem samas suurusjärgus eelarvest ehk umbes miljonist eurost," sõnas ta. "Samas algavad arvestatava mängufilmi eelarved ka miljonist eurost. Arendatud filme on ootel üle kümne, millele lisanduvad uued projektid. Kui raha pole eraldada, jäävad paljud andekad taotlejad paratamatult ja korduvalt joone alla. See aga tähendab, et nad ei saa aastate jooksul arendada lavastamiseks vajalikke oskusi.“

Ühest küljest on Eesti filmil läinud järjest paremini, mida näitavad nii viimaste aastate edu erinevatel festivalidel, aga ka kodumaise kinopubliku üha kasvav huvi Eesti filmi vastu, kuid teisest küljest must murepilv laieneb.

„Mõistagi on kvaliteedi kasv pikkade aastate järjepideva töö tulemus, aga kui olukord rahastusega ei võimalda jätkusuutlikkust, siis ühel hetkel hakkab ka kvaliteedikõver allapoole kiskuma ning selle vältimise ainus võimalus on praktika,“ ütles Tibbo-Hudgins. "Eesti teatrilavastaja võib teha kolm lavastust ühes aastas, Eesti filmilavastaja teeb paremal juhul ühe filmi kolme aasta kohta."

EFI juht Edith Sepp selgitas, et kui riigi poolt vaadates on film saanud suure toetuse Eesti Vabariik 100 projektide tootmiseks, aga EFI iga-aastane eelarve ei ole suurenud. Tootmiseks napib raha, aga samuti napib raha filmide turundamiseks ja säilitamiseks.

„Eesti filmid levivad laias maailmas kiiresti, tutvustades meie kultuuri ja elulaadi. Filmitootjad on suutunud erasektoris äratada huvi investeerimise vastu, lisaks taotlevad filmitegijad eraldi rahastust Euroopa fondidest ja paljud toetavad tootmist oma rahaga,“ sõnas Sepp. „Film on aga väga kallis ja täna on valdkonnas teravalt üleval küsimus - mis saab siis, kui Eesti Vabariik 100 filmid saavad oma viimase toetuse? EFI tänane eelarve ei suuda katta suurenenud vajadusi.“

Eesti Filmi Instituudi selle aasta ainsa mängufilmide tootmistoetuste voorust eraldati 292 000 eurot filmiprojektile "Rain” ja 240 000 eurot loole "Sandra saab tööd”.

"Rain“ on isiklikest kogemustest inspireeritud lugu meheks olemise raskustest. Filmi režissöör on Janno Jürgens, stsenaariumi on Jürgensiga koos kirjutanud Anti Naulainen ning produtsent on Kristjan Pütsep tootjafirmast Alasti Kino.

"Sandra saab tööd“ uurib, kuidas töö kaotamine mõjutab teadusmaailmas töötava intelligentse naise identiteeti. Filmi stsenarist ja režissöör on Kaupo Kruusiauk ning produtsent Anneli Ahven Kopli Kinokompaniist.

Kolmas tootmistoetuse saanud filmiprojekt on mulluse menuki "Klassikokkutulek” järg "Klassikokkutulek 2 – pulmad ja matused“, mis sai EFI-lt 80 000 eurot. Rahvakomöödia jätkuloo stsenaristid on Claudia Boderke, Lars Mering ja Martin Algus, režissöör René Vilbre, produtsent Kristian Taska tootjafirmast Taska Film.

Tootmise teise etapi toetused eraldatakse kolmele mängufilmile, mille tegemine algas juba mullu. Linalugu "Viimane“ (režissöör Veiko Õunpuu, stsenaristid Heikki-Huttu Hiltunen, Eero Tammi ja Veiko Õunpuu) saab 177 000 eurot, "Minu näoga onu“ (stsenaristid-režissöörid Andres ja Katrin Maimik) 100 000 eurot ning „Sangarid“ (režissöör Jaak Kilmi, stsenarist Martin Algus) 50 000 eurot.

Laste seiklusfilmile "Erik Kivisüda“ (režissöör Ilmar Raag, stsenaristid Livia Ulman ja Andris Feldmanis, produtsent Riina Sildos ja tootjafirma Amrion) andis EFI toetuse kinnituskirja. Filmi tootmist on produtsent planeerinud alustada 2018. aasta alguses.

Toetust taotlesid veel "Elu, nii nagu ta on“ (režissöör Hardi Volmer), "Jänki seiklused tühjuses“ (režissöör Peeter Simm), "Vanamehed“ (režissöör Andres Puustusmaa), "Marie Underi sonetid“ (režissöör Raimo Jõerand), "Olend“ (režissöör Maria Avdjushko) ja "Armastuse õppetunnid“ (režissöör Alena Goreleva).

EFI 2017. aasta mängufilmide tootmistoetuste eelarve kokku on 1 059 000 eurot, instituut jagas toetusi 939 000 euro ulatuses. Ees ootab veel 120 000 euro jagamine mikroeelarveliste mängufilmide voorus, mille tähtpäev on 14. märts.