Eesti Seksuaaltervise Liidu projektijuht Kristina Papsejeva TV1000 Premiumis esilinastuvast filmist "Taani tüdruk": vähemuste suhtes on Eesti ühiskond pigem sallimatu


Taani tüdruk TV1000
"Taani tüdruk"Foto: Viasat Eesti

David Ebershoffi samanimelisel romaanil põhinev ebatavaline armastuslugu “Taani tüdruk” esilinastub filmikanalil TV1000 Premium juba sel laupäeval, 22. juulil kell 20. Film tegeleb inimese seksuaalsuse ja sisemise sootunnetuse küsimustega ajastu raamistikus, mil sellised teemad olid samahästi kui tabu ning millest üleastujat võidi sulgeda vaimuhaiglasse. Palusime antud teemal sõna võtma Eesti Seksuaaltervise Liidu projektijuhi Kristina Papsejeva.

Kui raske oli olla transseksuaalne eelmise sajandi 20ndatel aastatel, mil toimub filmi tegevus? Tollal oli vist isegi homoseksuaalsus paljudes riikides kriminaalkuritegu?

Paljudes Euroopagi riikides oli homoseksuaalsus veel eelmise sajandi algusdekaadidel illegaalne ning transsoolisuse „kapist väljatoomisel“ oli Rootsi kogu maailmas ja Euroopas esirinnas, seadustades 1970datel sookorrigeerimisoperatsioonid ning hormoonasendusravi. Paljudes maailma riikides on transsooliste olukord aga tänapäevalgi äärmiselt keeruline ning nad langevad tihti vihakuritegude ohvrteks. Transsooliste seas on ka kõrgem suitsiidide ning suitsiidikatsete tase ning selle põhjuseks on enamasti ümbritsevate suhtumine ning surve „olla kapis“, mitte olla ja käituda iseendana. Samuti võitlevad transaktivistid ning neid toetavad inimesed selle eest, et legaalse soo muutmiseks ehk siis uue nime ja andmetega dokumentide saamiseks ei pea inimene end sundsteriliseerida laskma.

Seotud lood:

Kuivõrd reaalne on filmis kujutatud olukord, et täiskasvanud mees avastab oma sootunnetuse naisena ühest kunstniku modellina poseerimisest naisteriietes?

Transsoolisus tähendab seda, et inimese bioloogiline sugu ning sooidentiteet ei ole kooskõlas. Inimene on sündinud näiteks mehe bioloogiliste sootunnustega, kuid tema sooidentiteet, tema mina-pilt on naise oma. Transsoolised on oma identiteedi selginemist kirjeldanud erinevalt. Enamasti teatakse siiski lapsena või hiljemalt teismelisena, et ollakse „teistmoodi“, et miski sinus ei ole päris sama, nagu sinu eakaaslastes. Seda ei pruugita taibata, mis konkreetselt teistmoodi on, kuid selleni jõutakse siis, kui end paremini tundma õpitakse, kui rohkem infot saadakse. Ka tegelaskuju Einar (Eddie Redmayne) filmis ju rääkis oma teistsugusest enesetunnetusest, mis oli tegelikult juba enne täiskasvanuiga, kuid ta ei osanud sellele selget tähendust leida. Kui infot on vähe, siis ongi see raskendatud.

"Taani tüdruk" Foto: Agatha A. Nitecka, Viasat Eesti

Lili (Eddie Redmayne)oli teadaolevalt esimene inimene, kes maailmas soovahetusoperatsiooni läbi tegi. See oli tollal ülimalt ohtlik ning lõppeski tema surmaga. Miks inimesed sellisele riskile lähevad?

Sel ajal, kui Lili operatsiooni kasuks otsustas, oli tegemist tõesti ohtliku ning eksperimentaalse lõikusega. Tänapäeval on loomulikult arstiteadus meeletult suured sammud teinud sookorrigeerimise osas. Miks aga see tee valitakse, on see, et inimene soovib end tunda tervikuna ning erinevate inimeste jaoks annab selle tunde erinev kogemus ning enesekogemine. Mitte kõik transsoolised inimesed ei vali sookorrigeerimisoperatsiooni – neid, kes selle valiku langetavad, on väidetavalt ca 30%. Üheks põhjuseks on sookorrigeerimisoperatsiooni kõrge hind ning see, et vähestes riikides on see tervisekindlustusega täiel määral kaetud. Tihti tuleb operatsioon inimesel kogu ulatuses ise kinni maksta. Paljud piirduvad hormoonasendusraviga.

Milliseid paralleele võib tuua filmis kujutatu põhjal tänase maailma ja Eesti ühiskonnaga? Kuidas on suhtumine transseksuaalsusese muutunud või on sallivuse osas endiselt arenguruumi? Palun tooge näiteid.

Ma ütleks, et filmis oli pigem vaenamist väga vähe näha ning seal oli esiplaanil inimestevahelise armastuse ilu ja jõud ning sellest tulenev tugi. Ühiskonnas laiemalt me nii ilusat pilti kahjuks ei näe. Eestis võib elada tuhandeid transsoolist inimesi ning paljud neist on tunda saanud vaenu ja vihkamist. Vähemuste suhtes on Eesti ühiskond üldse pigem sallimatu ning soovähemusest inimeste suhtes ei ole loota suuremat sallivust. Kindlasti on ühiskonna arenguga, info liikumisega, teaduse arenemisega ja põlvkondade vahetumisega kõik muutumises ning me muutume ehk ka avatumaks, kuid pikk tee on siiski veel minna. Võib öelda, et sellist ühiskonda, kus transsoolised üldse mingit vaenu ei koge, ei olegi olemas, sest vaenavaid inimesi on igas ühiskonnas, kuid küsimus on selles, kui palju neid inimesi on ning milline on üldine foon. Transsoolised on kogenud negatiivset ja skeptilist hoiakut näiteks meditsiinisüsteemis. Ka on olnud juhtumeid, mil isikudokumenti ulatades on puhkenud ametnikuga valjuhäälne vaidlus, kas tegemist on ikka pildil oleva isikuga või ei ole. Negatiivseid kogemusi ning vaenu saadakse tunda ju tihti ka läbi selle, kuidas üldse seksuaal- ja soovähemustest räägitakse, millist sõnavara kasutatakse, milliseid nalju heidetakse. Valusad on sellised torked niikuinii, kuid kui seda saab kogeda noor näiteks õpetajate poolt koolikeskkonnas, on turvatunne olematu. Küll on aga transsoolised ise veendunud, et läheb järjest paremaks. Nii haridussüsteemis kui ühiskonnas laiemalt.

Filmis saab Lili (Einar) tööd kaubamaja ilumaailmas. Kui kerge on transseksuaalil Eestis tööd leida?

Ma arvan, et see oleneb palju tööandjast ja ehk ka töö iseloomust. On olnud erinevaid diskrimineerimise juhtumeid või on transsoolised kirjeldanud raskuseid neil perioodidel, kui toimub üleminek soovitud soole. Õnneks on ka tööandjad Eestis üha avatumaks muutumas. Meil on olemas näiteks Mitmekesisuse kokkulepe, millega ühinenud tööandjaid on küll veel vähe, kuid need, kes on liitunud, on lubanud oma töötajaskonnas ja organisatsioonis väärtustada mitmekesisust, avatust ja sallivust ning mitte diskrimineerida kedagi soo, rahvuse, seksuaalse sättumuse, puude, vanuse jne alusel. On ka tööandjaid, kes ise on näiteks pöördunud kokkuleppe vedajate poole küsimusega, kuidas ta saaks transsoolisele inimesele mugavamaid töötingimusi pakkuda. Kindlasti toimub meil endiselt soovähemuste diskrimineerimist, aga kõik läheb paranemise suunas.

Draamale „Taani tüdruk“ saab kaasa elada juba sel laupäeval, 22. oktoobril kell 20 TV1000 Premiumis.

Filmikanalit TV1000 Premium näeb teleoperaator Viasati vahendusel või läbi suuremate kaabeloperaatorite.