Kümme tõelist maiuspala tõelisele ulmefilmide fännile

 (1)
Kümme tõelist maiuspala tõelisele ulmefilmide fännile
„2001: Kosmoseodüsseia" („2001: A Space Odyssey", 1968)Foto: Scanpix

Ulmefilmid pole pelgalt linateosed, mille tegevus leiab aset tulevikus. Ulmefilmid annavad filmitegijatele võimaluse spekuleerida, milline võiks tulevik olla, olgu see siis helge või sünge. Järgnevalt on valik ulmefilme, mis on aastate jooksul võitnud rahva südame ja väärivad vaatamist.

„Snowpiercer", 2013

Aastal 2031 on rongi peal olevad reisijad ainsad ellujääjad planeedil Maa. Filmi tegevus toimub tulevikus, kui nurjunud katse peatada globaalne soojenemine põhjustab jääaja, mis tapab kõik elanikud peale nende, kelle elukohaks on rong nimega Snowpiercer. Rongis kujuneb välja klassisüsteem, aga revolutsioon pole kaugel.

„Inimlapsed" („Children of Men", 2006)

Filmi tegevus leiab aset aastal 2027, mil inimeste paarkümmend aastat kestnud viljatuse tagajärjel on inimühiskond kokkuvarisemise äärel. Ühena vähestest maadest stabiilseks jäänud Suurbritannias on kehtestatud ranged sisserännuseadused. Clive Owen mängib ametnik Theo Faronit, kes aitab pagulast, keda mängib Clare-Hope Ashitey. Teistes peaosades on Julianne Moore, Michael Caine, Chiwetel Ejiofor ja Charlie Hunnam. Film sai kriitikutelt hea vastuvõtu, kuid kassaedu oli eelarvega võrreldes tagasihoidlik.

Seotud lood:

„Kontakt" („Contact", 1997)

Põnevusdraama naisteadlasest (Jodie Foster), kes püüab avastada elu teistel planeetidel. Ühel päeval õnnestub tal maailmaruumist kinni püüda signaal, millesse on kodeeritud salapärased tehnilised joonised. Kas nende abil saaks ehitada masina, mis võimaldaks tulnukatega ühendust saada?

„Ahvide planeet" („Planet of the Apes", 2001)

Õhujõudude kapten Leo Davidson (Mark Wahlberg) sooritab hädamaandumise võõral planeedil, leides eest halastamatu paiga, mida valitsevad ahvid, kes on tõuganud inimesed tagaaetavate ja orjade seisusesse. Vastaseks ahvide armee ülemjuhataja, halastamatu Thade (Tim Roth) ning abiliseks inimsoole kaasa tundev Ari (Helena Bonham Carter), alustab Leo ebavõrdset võitlust, et inimene jõuaks tagasi oma kohale loomariigi valitsejana.

„Temake" („Her", 2013)

Lähituleviku Los Angeleses elav Theodore Twombly (Joaquin Phoenix) on keerulise sisemaailmaga tundeline mees, kes teenib elatist teistele inimestele ilusate personaalsete kirjade kirjutamisega. Peale pika suhte lõppemist hakkab murtud südamega meest huvitama uus operatsioonisüsteem, mis on programmeeritud igale kasutajale individuaalselt ja peaks omama ehtsat intuitiivset inimloomust.

„Lõppvaatus" („The Prestige", 2006)

Loo keskmes on kaks mustkunstnikku: karismaatiline Robert Angier (Hugh Jackman) ja tahumatu Alfred Borden (Christian Bale), kelle sõprusesse lööb igavese kiilu üks traagiline sündmus. Nende omavahelisest rivaalitsemisest kasvab välja konflikt, mille käigus üritab kumbki mees teise saladusi varastada ning tema mainet igal võimalikul moel rikkuda. Film põhineb Christopher Priesti romaanil.

„Metropolis", 1927

Joh Fredersen (Alfred Abel) valitseb Metrpolist: inimese geniaalsuse ja suurushullustuse monument. Linna all, sügaval maapõues asub tööliste linn, kus tuhanded töölised päev-päevalt suurte masinatega töötavad, sellal kui Metrpolise „igavestes aedades" inimesed elu naudivad. Kuid Joh Frederseni poeg Freder Fredersen (Gustav Fröhlich) läheb tööliste linna, et oma igapäevaelu alust näha. Kui alumises linnas puhkeb Maria (Brigitte Helm) nimelise naise juhtimisel mäss, tuleb Joh Fredersenil ja leidur Rotwangil pähe kuratlik mõte.

„Karge meele igavene sära" („Eternal Sunshine of the Spotless Mind", 2004)

Joel (Jim Carrey) ning Clementine (Kate Winslet) on paar, kel on olnud küllaltki rahutu ning omapärane suhe. Kuid ühel päeval laseb Clementine kõik nende ühised mälestused enda peast eemaldada. Suurde masendusse langenud Joel pöördub seepeale Dr. Mierzwaiki (Tom Wilkinson) poole ning laseb Clementine'l ka enda peast kaduda.

„Stalker", 1979

Nimetu linn, mille lähedusse tekib ühel päeval ala, kus ei kehti füüsikaseadused, inimesed jäävad kadunuks ja toimub muudki salapärast. Tsooniks kutsutud ala suletakse ja kes sinna läheb ja vahele jääb, riskib mahalaskmise või vanglakaristusega. Kuid ka Tsoon ise võib nõuda su elu. Stalkerid on mehed, kelle jaoks Tsoon on kinnisidee, eluviis ja elatusvahend. Filmi peategelane, keda kutsutakse samuti Stalkeriks, viib inspiratsiooni kaotanud kirjaniku ja endaga salaplaani kaasas kandva professori Tsooni, et leida sealt ruum, kus võivad täituda kõik unistused.

„2001: Kosmoseodüsseia" („2001: A Space Odyssey", 1968)

Dr. Dave Bowman (Keir Dullea) ja rühm astronaute saadetakse salapärasele kosmosereisile, kui nende pardaarvuti HAL 9000 hakkab kummastavalt käituma. Kas Maast väljaspool eksisteerib mõistuspärasus, kui kosmoses vallandub masinal ellujäämisinstinkt? Algab võitlus eksistentsi nimel inimese ja masina vahel.