Solvang või kunst? Oscarile kandideerib traagilistel sündmustel põhinev film, mille tegemiseks ei küsitud luba mõrvatud lapse emalt

Meenuta kohutavat Briti lapsmõrvarite saagat!
Solvang või kunst? Oscarile kandideerib traagilistel sündmustel põhinev film, mille tegemiseks ei küsitud luba mõrvatud lapse emalt
Fotokollaaž: Scanpix

Eile kuulutati välja tänavuste Oscarite nominendid ning Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia tõstis teiste seas esile ka Iiri lühifilmi "Detainment". Uudise üle ei rõõmustanud aga Denise Fergus, kelle lapse mõrvast linateos pajatab.

“Detainment” põhineb jõhkral kuriteol, mille kaks Briti last 26 aastat tagasi Merseyside’i krahvkonnas toime panid. Praeguseks hilistes 30ndates Robert Thompson ja Jon Venables mõisteti määramata ajaks vangi 1993. aasta novembris, kui kohus oli mõistnud nad süüdi 2-aastase James Bulgeri mõrvas. Filmi autorid Vincent Lambe ja Darren Mahon toovadki vaatajateni loo nendest Suubritannia kõige kuulsamatest lapsmõrvaritest ja nende arreteerimisest.

Mehed pole värsket Oscari-nominatsiooni kommenteerinud, ent Lambe on varasemalt vabandanud, et ta Denise Ferguse käest tema poja loo uurimiseks luba ei küsinud. “Seadsime sihiks teha faktidel põhinevat filmi, kuid me ei üritanud ühegi juhtumiga seotud perekonnaga ühendust võtta ja lähtusime ainult faktilisest materjalist,” seletas Lambe. “Tunnen Bulgeri perekonnale sügavalt kaasa ja vabandan valu eest, mida see film võis neile põhjustada.”

Denise Fergus on Oscari-nominatsioonist šokeeritud: “Ma ei suuda väljendada, kui tülgastatud ja endast väljas ma olen, et selline filmi tehti ja nüüd on see veel nomineeritud ka Oscarile. Üks asi on teha sellist filmi ilma Jamesi perekonna loata, kuid on hoopis hullem lasta lastel näidelda Jamesi elu viimaste tundide julmust ning lasta minul ja mu perekonnal seda kõike uuesti läbi elada!” Nördinud ema on algatanud ka petitsiooni, millega nõuab, et “Detainment” Oscari-nominetide seast eemaldataks. Naise sõnul on sellele allkirja andnud juba enam kui 90 000 inimest. Akadeemia pole olukorda veel kommenteerinud.

Seotud lood:

Vähesed kuriteod Briti ajaloos on nii suurt õudust põhjustanud kui James Bulgeri tapmine. Toona vaid 10-aastased mõrvarid olid poisikese pooleldi alasti kiskunud, teda seksuaalselt piinanud, talle näkku ja kehale värvi loopinud ning ta teraskangi ja telliskividega halastamatult surnuks peksnud. Seejärel viisid nad laiba raudteele, lootes, et rong sõidab sellest üle ja hävitab nende kuriteo jäljed. Selleks ajaks, kui surnukeha leiti, oli rong selle pooleks lõiganud. Lapse lömastatud pea oli tellisekuhjast ümbritsetud.

Thompson ja Venables vabastati 2001. aastal pärast üheksa aasta pikkust vanglas viibimist. Teismelistena vabadusse pääsenud Thompson ja Venables said uued nimed ja identiteedid, et neid võimalike kättemaksurünnakute eest kaitsta. Nende isiku ja elukoha paljastamine on kohtumäärusega keelatud. Teine noorukite vabastamise tingimus oli, et nad ei püüaks teineteise ega Bulgeri pereliikmetega ühendusse astuda ega naaseks ilma kirjaliku eriloata Merseyside’i krahvkonda, kus mõrv toime pandi.

Vabastamisega sätestati tingimused, et kumbki tapja võidakse kogu ülejäänud elu jooksul igal ajal uuesti vahi alla võtta, kui peaks ilmnema tõendid nende ühiskonnaohtlikkuse kohta. Kui Thompson on suutnud korralik olla, siis Venables on sattunud trellide taha veel kolmel korral — hetkel kannab ta karistust lapspornograafia omamise eest.