10 asja, mis on loogilised ainult filmides


10 asja, mis on loogilised ainult filmides
"Desperado" (1995)Ekraanitõmmis

Filmid on aastate jooksul võtnud mõned keerulised asjad ja lihtsustanud neid niivõrd palju, et paljud on filmides kujutatut ka uskuma jäänud. Filmkunstis on tõesti visuaalses mõttes huvitavam näidata mõnda asja lihtsamalt, aga see tähendab, et filmides kasutatavad tavapäraseks kujunenud asjad ei vasta üldse reaalsusele. Teie ees ongi 10 asja, mis on loogilised ainult filmides.

1. Kokkupõrge tähendab plahvatust

Vaadates kinodes näiteks Ryan Reynoldsi ja Samuel L. Jacksoni "Palgamõrvari ihukaitsjat" võib täheldada mitut hetke, mil kahe auto kokkupõrge või auto kokkupõrge ükskõik millega lõppeb tohutu plahvatusega, kuigi tegelikult on kokkupõrge lihtsalt kokkupõrge. Enamikes filmides juhtub aga just see, mis reaalsuses on võimatu: miks peaks näiteks trammi ja auto kokkupõrkel toimuma plahvatus? Jah, autodel on bensiinipaagid, aga ega bensiin siis kohe plahvata, kui auto satub õnnetusse. Võtame kas või Tallinna tänavatel toimuvad autoõnnetused. Kui paljud neist on lõppenud plahvatusega?

2. Külmik kaitseb sind tuumaplahvatuse eest

Paljukirutud Steven Spielbergi neljas Indiana Jonesi seiklus "Indiana Jones ja Kristallpealuu kuningriik" ("Indiana Jones and the Kingdom of the Crystal Skull") hiilgas paljude rumalate asjade poolest. Antud juhul ei pea me silmas seda, kuidas Shia LaBeouf ahvidega koos džunglis ringi lendas, vaid ikka seda ühte stseeni Indie ja külmikuga.

Seotud lood:

Ei, külmik ei kaitse sind tuumaplahvatuse eest ja Indie poleks sellist õhulendu üle elanud. Tegelikkuses oleks külmik lihtsalt ära sulanud.

3. Plahvatuste eest ära jalutamine

Filmid jätavad mulje, et plahvatus seisneb kõrgele ulatuvas tulepallis ja see ongi kõik, kuid tegelikkuses tähendab plahvatus ka lööklainet, mis lööks iga plahvatuse juurest rahulikult eemale kõndija pikali.


4. Pommidel on alati taimer

Reaalne elu on näidanud, et pommid ei vaja taimerit, sest kui enesetaputerrorist end õhku laseb, siis pole vaja enam sugugi oodata. Veel enam - miks peaks keegi kasutama taimerit, kui on teada, et keegi üritab pommi lõhkemist peatada? Pomme saab sisse lülitada kaugjuhtimise abil ning filmides on see klišee lihtsalt ajast maha jäänud, aga on siiski endiselt väga mugav viis pinge tekitamiseks.

5. Lööklained ei tapa inimesi

On teada tuntud fakt, et kui plahvatus sind ei tapa, siis teeb seda ümbritsevale tohutult ohtlik lööklaine, aga mitte filmides, sest kuidas muidu saaks plahvatuse eest ära jalutada.

6. Pommidel on alati erinevat värvi juhtmed, mis aitavad neid kahjutuks teha

Miks peaks pommipanija kasutama üldtuntud värvides juhtmeid, mida kõik kangelased juba teavad ja lootma, et äkki ei jõua nad õigel ajal pommi kahjutuks teha?

7. Plahvatused kosmoses

Pea kõik ulmefilmid on jätnud mulje, et kui kosmoses toimub plahvatus, siis on seda väga hästi kuulda ja näha. Tegelikult see nii pole, kuna õhu puudmisel taanduks plahvatus koheselt väikseks sähvatuseks ning kosmose vaakumis ei saaks heli liikuda.


8. Sigaretikonid süütavad bensiini

Me oleme seda näinud pea igas filmis: bensiin voolab mööda maad, keegi viskab koni sisse ja see läheb kohe põlema, kuid tegelikkuses pole sigaretis piisavalt kuumust, et see üldse põlema läheks, sest kõik sõltub kütuse koostisosadest ning selline olukord vajaks täiesti perfektset katset.

9. Summutiga relva heli pole kuulda

Summutiga relva heli on tõesti vaiksem kui tavalise relva oma, kuid mitte nii hiirvaikne kui filmides. Reaalsuses on see endiselt väga vali ning kaugeltki mitte nii vaikne, et saaks tulistada nii et keegi ei kuule.

NB! Tähelepanelik lugeja viitas, et kui on tegemist näiteks .22 kaliibriga püstoliga ja kasutatakse subsonic laskemoona, siis ainuke asi, mis kosta (oleneb nii püstolist kui ka summutist) on relva mehhaniliste osade liikumise klõpsud, kuid enamjaolt kasutatakse filmides summutiga relvi, mis siiski nii vaiksed poleks, aga James Bondi või Jason Bourne'i filmis kõlab vaikne relv ägedamalt.

10. Häkkimisega tegelevad ainult kurjategijad

Loe veel

Hiljutine häkkerite rünnak "Troonide mängu" looja HBO pihta avalikustas nii mõnegi valgustkartva infokillu seriaali tulevaste osade kohta ning see on muidugi kuritegevus ja seadusega karistatav.

Filmidest jääb aga mulje, et kõik häkkerid töötavad terroristide või rahvusvaheliste kurjategijate heaks, kuigi tegelikkuses palgatakse neid tavaliselt ka suurfirmade süsteeme üle vaatama, et leida nõrkusi ja neid paremini kaitsta. Häkkeriks olemine pole seadusega karistatav samamoodi nagu pole relva omamine ebaseadsulik, aga sõltub, kuidas neid kasutada.

Vaata lisaks:
No tere talv: 20 asja, mis juhtuvad ainult filmides.
12 ilmselget viga kuulsates filmides, mida sa kindlasti ei märganud.
Kuidas ei märganud? 10 filmidesse jäänud piinlikku viga.
5 filmi, mille olemasolu ei taha nende režissöörid tunnistada

KOMMENTEERI!