10 filmi, mis kaevati veidratel põhjustel kohtusse



10 filmi, mis kaevati veidratel põhjustel kohtusse
""Lumekuninganna ja igavene talv" ("Frozen")Ekraanitõmmis

Filme kaevatakse kohtusse kogu aeg. Küll väidetakse, et need põhinevad autorite endi lugudel või hoopis kellegi teisel elul. Vahel on põhjuseks raha, sest väga populaarseks osutunud filmid paistavad silma ja alati on neid, kes üritavad natuke juurde teenida. Vahel on süüdistustel tõepõhi all, kuid seda on raske tõestada. Nimekirjas on 10 filmi, mis kaevati naeruväärsetel, tõsistel ja vahel lausa hirmutavatel põhjustel kohtusse.

1. "Suitsiidisalgas" oli liiga vähe Jokkerit

Üks pettunud klient võttis sõna Redditis "BlackPanther 2016" nime all ning ähvardas kohtusse kaevata kino, kus nägi "Suitsiidisalka" ning Warner Bros. filmistuudio, sest nad levitasid valereklaami, mille kohaselt oli filmi jaoks väga veidraid tempe teinud Jared Leto tegelaskuju Jokker üks põhitegelastest, kuigi tegelikkuses jagus talle ekraaniaega väga vähe. Jokkeri vähesus pole ainuke põhjus, sest treilerites näidati reklaamikampaania jooksul ka mitmeid teisi filmist välja lõigatud kaadreid.

"BlackPanther 2016" ei nõua mitte ainult piletiraha tagasi, vaid tema silmis oli tegu kliente eksitava valereklaamiga ning stuudio teenis selle pealt miljoneid, sest väga paljud läksid kinno teadmisega, et Jokkerit saab näha pea kogu filmi ulatuses. Olukorra muudab isiklikumaks asjaolu, et mees sõitis Šotimaalt Londonisse ja kulutas seda tehes 160 naela, et vaadata filmi linna parimas kinos. Kõik oleks ilmselt laabunud, kui kino poleks teda raha tagasi nõudmisel välja visanud. Mehe sõnul naersid kino ja teised külastajad ta lihtsalt välja. Sellest piinlikkust seigast piisas, et mees pöörduks oma advokaadist venna poole. Nüüdseks on teada, et vähemalt "BlackPanther 2016" sõnul võttis kohus neid kuulda ning asjajamine algab 11. augustil. Lisaks läks Change.org keskkonnas üles petitsioon, mis kutsub üles andma oma allkiri nõudmisele, et kinod annaksid fännidele raha tagasi. See pole esimene ega viimane kord, kui filme reklaamitakse klippidega, mida kinoversioonis pole. "Suitsiidisalga" puuduvate kaadrite taga on filmi valmimisel toimunud lisavõtted ning stuudio rahulolematus režissööri tööga.

Loe veel

Seotud lood:

"BlackPanther 2016" tõi välja detailse nimekirja kohtadest, mis jäeti filmist välja. Näiteks stseen Jokkeriga, milles kriminaalselt hull kloun ütleb pea igas treileris kordunud lause "let me show you my toys" või kaader, kus Jokker lööb vastu autolage või stseen, milles Jokker hoiab käes granaati ning ütleb "Bye, Bye".

2. "Sõit" polnud märul

2011. aastal kaebas üks kinokülastaja kohtusse Nicolas Winding Refni filmi "Sõit" ("Drive") levitaja, sest treilerid jätsid mulje tempokast märulist, aga tegelikult oli tegu aeglaselt liikuva põnevusdraamaga.

Michiganist pärit Sarah Deming kaebas kohtusse filmi levitaja Filmdistrict, sest tema arvates reklaamiti filmi "Kiirete ja vihaste" seeriale sarnanevas stiilis ning filmi vaatama minnes ei vastanud see siiski reklaamile. Lisaks olevat film reklaaminud vägivalda juudi päritolu kodanike vastu. Üllataval kombel oli naise ainuke nõue saada tagasi piletiraha. Tema nõue rahuldati, naine sai raha tagasi ning "Sõit" on endiselt suurepärane film.

3. Naine väitis, et "Lumekuninganna ja igavene talv" põhines tema enda elul

Kunst imiteerib elu ja seda teevad ka filmid, kuid väita, et Hans Christian Anderseni "Lumekunigannal" põhinev film sarnaneb liiga palju reaalsusele, läheb juba liiga kaugele. Ometi leidis Isabella Tanikumi, et Disney varastas selle loo just tema elust. Naine kaebas stuudio 250 miljoni dollari eest kohtusse, sest filmitegijad olevat varastanud mitmeid detaile tema autobiograafiast. Ta tõi välja 18 sarnasust tema elu ja filmi vahel. Nende hulgas oli näiteks see, et mõlemad lood leidsid aset lumiste mägede vahel ning mõlemas kogevad õed midagi traagilist.

4. Batmani nimeline linn Türgis väitis, et "Pimeduse rüütli" autor Christopher Nolan kasutas nime nende käest luba küsimata

"Pimeduse rüütlit" ("The Dark Knight") tabas võtete ajal kummaline juhtum - neid kaebasse kohtusse Batman. Türgis asuv iidne linn kannab täpselt sama nime, mis Gothami linna kaitsja. Batmani linnapea väitis, et Nolan kasutas nime luba küsimata. Süüdistuste kohaselt oli filmi tootja Warner Bros. süüdi mitmetes lahendamata mõrvajuhtumites ja naiskodanike hulgas kasvavas suitsiidide arvus, Batmani filmid olevat süüdi linna maine mandumises ja kodanikele tekitatud psühholoogilises traumas.

Batman tõestas, et nende nimi on palju vanem kui esimene Batmani koomiks. Antud juhul pole mitte kuidagi süüdi Nolan ega Warner Bros. vaid sajad erinevad stuudiod, inimesed ja firmad, kes on 1939. aastat saadik Batmani nime pealt kasu lõiganud.

5. "Borat" kaevati kõigi poolt kohtusse

Solvavat ja vulgaarset "Borati" kaevati enne linastumist kohtusse lausa nii mitu korda, et neid kõiki ei saa siin üles loendada.

Rumeenia küla Glod väitis, et filmitegijad valetasid neile ning kujutasid elanike väga halvustavalt. Lõuna-Carolina korporatsiooni liikmetele ei meeldinud see, et neid kujutati rassistlikena ning kaebasid stuudio kohtusse valeinfo levitamise eest. "Borat" oli nö. dokumentaalfilm, kus kohtuti reaalsete inimestega. Üks nendest, Jeffrey Lemerond, polnud rahul, et tänaval teda ootamatult kallistanud Sacha Baron Cohen jäädvustas filmi jaoks tema näo. Mehe väitel tabasid teda pärast filmi linastumist alandused ja naeruvääristused, kuid tema kohtuasja ei võetud vastu.

6. "Kapten Phillips" ei kujutanud kangelast
Paul Greengrassi ("Jason Bourne") tõestisündinud juhtumil põhinev film "Kapten Phillips" kujutas laevakapteni ennastsalgavat võitlust Somaalia piraatidega nii usutavalt, et film nomineeriti lausa kuuele Oscarile. Reaalne laevameeskond nii ei arvanud. MV Maersk Alabama meeskonna väitel viis kapten laeva teadlikult ohtlikesse vetesse, et hoida kokku aega ja raha. Süüdistuste kohaselt polnud kapten Phillips kangelane, vaid seda olid meeskonnaliikmed ja mereväe saadetud sõdurid, kes võitlesid viimse verepiisani piraatide vastu.

7. "Sündinud tapjaks" olevat innustanud paarikest kurijategijateks hakkama

1995. aastal suundusid Sarah Edmondson ja tema poiss-sõber Benjamin James Darras vägivaldsele reisile läbi Mississippi ja Louisiana. Neid olevat selleks innustanud Oliver Stone'i vastuoluline film "Sündinud tapjaks" ("Natural Born Killers"). Edmonson tulistas Louisiana poodi röövides kassapidajat Patsy Byersit, kes jäi ellu, kuid halvatuks. Ta kaebas kohtusse nii filmitegijad kui ka kurjategijad, süüdistades seejuures kõiges filmi. Kohus loobus süüasjast 1997. aastal, kuid Byers oli juba mitu kuud varem vähki surnud.

8. Mitmed kirjanikud leidsid, et James Cameron varastas nende lood

2009. aasta "Avatar" on erakordne visuaalne saavutus ja üks väheseid filme, mis on 3D tehnoloogiat revolutsiooniliselt kasutanud. "Avatar" polnud aga väga originaalne - film laenas ideid ja süžeekäike põhimõtteliselt kõikidest nendest lugudest, mille peategelseks on võõras, kes satub tundmatusse keskkonda ja muutub seeläbi kohalike kangelaseks, jättes maha omaenda rahva, et toetada uut perekonda.

Mitmed kirjanikud ja stsenaristid hakkasid pärast filmi üüratut edu väitma, et Cameron varastas just nende ideid. Ühe kirjaniku süüdistuse kohaselt pärines "Avatari" sisu tema raamatust, kuigi raamat ilmus pärast filmi. Üks stsenarist olevat "Avatari" tootnud filmistuudiole Fox pakkunud aastaid varem väga sarnast ideed, kuid stuudio polnud huvitatud. Stsenarist kaebas Cameroni 2.5 miljardi eest kohtusse.

9. "Pohmakas 2" kasutas luba küsimata Mike Tysoni tätoveeringut

Mike Tyson ja tema tätoveering astusid üles ka "Pohmaka" filmides, kuid teises osas tõsteti Tysonile spetsiaalselt loodud tätoveering hoopis teise näitleja näole.

2011. aastal kaebas Tysonile loodud tätoveeringu autor S. Victor Whitmill Warner Bros. filmistuudio kohtusse, sest tegu oli kaitstud õiguste rikkumisega. Whitmill disainis tätoveeringu ainult Tysoni jaoks ja filmistuudiol polnud mingit õigust seda lihtsalt niisama kasutada.

Kohtuasja pärast oleks film peaaegu linastumata jäänud. Õnneks said osapooled omavahel kokkuleppele. Tätoveering jäi filmi alles ning Warner Bros. maksis autorile seniavaldmata koguses kahjutasu.

10. "Titanicu" peategelane olevat põhinenud ühe inimese isal

Printsess Samantha Kennedy (see on päris nimi) väitis, et filmistuudio Paramount varastas "Titanicu" loomisel ideid tema veel avaldamata autobiograafiast. Kohtu sõnul olid sarnasused liiga üldiselt ning naise hagi ei võetud vastu. Kennedy väitel põhines Leonardo DiCaprio tegelaskuju välimus tema isal, sest tal oli täpselt samasugune soeng. Kennedy nõudis kogu filmi teenitavat kasumit endale ning kõikide koopiate hävitamist. Lõpuks ei võetud teda enam tõsiselt, sest oli sama jutuga kohtusse kaevanud ka "Forrest Gumpi".

Vaata lisaks:
10 filmiviga, mida märkavad ainult eksperdid.
30 tulevast koomiksifilmi, mida peaks iga fänn nägema.

KOMMENTEERI!

Täna kinos
Forum Cinemas