Aitab juba: 3 tüütut asja, millest oleme kõik Hollywoodi puhul tüdinenud



Aitab juba: 3 tüütut asja, millest oleme kõik Hollywoodi puhul tüdinenud
"Imeline Ämblikmees 2", 2014Ekraanitõmmis

Hollywoodile on aastate jooksul külge kasvanud mitmed korduvad asjad, mis võiksid juba ära kaduda. Nendeks võib lugeda suurde jagatud universumisse kuuluvad filmid, uusversioonid, uued nägemused, järjed ja palju muud, aga antud juhul tõstan esile ette kolm kõige tüütumat asja, mille kasutamise võiks küll ära lõpetada

1. Sisu reetvad treilerid

Kas mäletate aega, mil filmide treilerid olid sellised nagu näiteks esimesel "Tulnuka" filmil? Jah, mina ka mitte.

Viimasel ajal on tekkinud trend avaldada reklaamides võimalikult palju sisu ette ära ja minu jaoks, kelle töö on ka treilereid vaadata ja neist kirjutada, on see muutunud aina tüütumaks.

Viimane süüalune on näiteks kauaoodatud Sony ja Marveli koostöös valminud kolmas katse alustada Ämblikmehe filmidega uuesti ehk jutt on muidugi 14. juulil linastuvast Jon Wattsi "Ämblikmees: Kojutulekust".

Kui seda treilerit vaadata, siis võib iga tähelepanelik vaataja panna kokku filmi süžee: Tony Stark annab Peter Parkerile uue kostüümi, mida Peter kasutab muidugi nooruse ja kogenematuse tõttu vastutustundetult, mistõttu võtab Tony poisilt kostüümi ära. Seejärel peab Peter hakkama saama ise kokku õmmeldud kostüümiga, millel pole kõrgtehnoloogilisi vidinaid ning tõestama nii endale, maailmale kui ka Tony Starkile, et on vastutustundlik kangelane.

Loe veel

Seotud lood:

Superkangelastefilmide sisu pole raske ette ära arvata, sest need järgivad alati teataval määral sissetallutud radu, kuid tahaksin vaatajana, et treiler õrritaks ja kutsuks vaatama, mitte ei peletaks kinost eemale, sest tekitab tunde, et olen juba filmi näinud.

Üks suurimaid patustajaid on muidugi James Cameroni alustatud "Terminaatori" seeria viies osa "Terminaator Genisys", mis avaldas ühes treileris filmis toimuva keskse pöörde, mis näitas, et vastupanuliikumise juht John Connor pole mitte enam inimene, vaid Skyneti uusim tehnoloogiline saavutus ehk üks terminaatori vormidest.

Treiler on nii paljastav, et isegi filmi režissöör Alan Taylor ütles linastumise järel veebileheküljele UPROXX, et mitmed treilerites olnud stseenid pidid olema üllatused. Ta oli isegi Paramount Picturesiga rääkinud ja selgitanud, milles seisneb tema probleem liiga paljastava reklaamiga. "Terminaator: Genisys" esimesed treilerid jätsid mulje, et tegu on värske nägemusega tervest seeriast, kuigi režissöör oli juba korduvalt öelnud, et filmi näol on tegu ikkagi järjega.

See on omakorda tekitanud olukorra, kus nii David Lynch, Taylor ja "Jurassic Worldi" ning 2019. aastal linastuva veel ametliku alapealkirjata "Star Warsi" 9. episoodi režissöör Colin Trevorrow on mõista andnud, et treilerid võiksid kuuluda ka režissööride pädevusse ja nemad võiksid ise vaadata, mis kaadrid on treileris või mitte.

Üks režissöör, kes treilerite pärast muretsema ei pea, on Christopher Nolan, kes saab alati anda reklaamidele oma õnnistuse, mistõttu näemegi Nolani filmide ("Dunkirk") treilerites alati rohkem visuaalselt huvitavaid kaadreid kui sisu reetvaid stseene.

Vahel juhtub ka vastupidine: James Gunni "Galaktika valvurid Vol. 2" üks treileritest paljastas, et Kurt Russell kehastab filmis Peter Quilli isa ning avaldas ühtlasi ka ootamatu tõsiasja, et tema ongi elav planeet Ego. James Gunn kaitses otsust oluline sisuline element avaldada, öeldes, et see ei röövi mitte midagi filmielamusest. Paljud arvasid teistmoodi, sest oleksid tahtnud, et see jäänuks ikkagi üllatuseks.

Praeguse seisuga tundub, et tasub üldse treilerite vaatamisest loobuda ja toetuda pigem kõhutundele.

2. Sünnilood

Üks sunnilugu on meil juba praegu kinodes ning selleks on muidugi nii kassaedu kui ka kriitika poolest edukas "Wonder Woman" ja kui superkangelasefilmide juures on nende sündi ehk kangelaseks saamist kujutavad filmid tavalised ning kuuluvad asja juurde, siis mõnes mõttes võiks see trend juba lõppeda.

"Kuningas Arthur: Mõõga legend" räägib juba mitmeid kordi jutustatud loo Arthuri kuningaks saamiseks, kuid õnneks ei keskendunud film sugugi ainult sellele, aga kahjuks otsustas stuudio seda suurepärast meelelahutust reklaamida nagu tõsist sünnilugu, mistõttu ei leidnud film ka publikut. Võib ainult aimata miks: publik on neist lihtsalt tüdinud.

"Batman vs Supermanis" nägime jälle, kuidas Bruce Wayne'i vanemad surid, kuigi seda oleme juba näinud nii "Gothami" seriaalis, Nolani "Pimeduse rüütli" triloogia esimeses filmis, Tim Burtoni 1989. aasta omas ja ka paljudes animatsioonides.

Muidugi peab tegema sünnilugusid tegelastele, kes pole varem oma filmides üles astunud, nagu "Doktor Strange" ja "Must Panter", aga sarnaste sünnilugude rohkuse probleem kerkib üles siis kui oleme juba näinud mitmeid korda samade tegelastega filme ja iga kord näidatakse meile uuesti, kuidas tegelane kangelaseks saab.

Hea näide on "Imeline Ämblikmees" (2012) ja jällegi varsti ilmuv "Ämblikmees: Kojutulek": mõlemad filmid näitavad, kuidas Peterist saab kangelane, kuigi meil piisas juba 2002. aasta Sam Raimi "Ämblikmehest", et aru saada, mis kuulub Ämblikmehe sünni juurde: onu Beni surm. Kui mitu korda peame vaatama ühe ja sama tegelase surma?

3. Väikeste filmitegijate suured eelarved

"47 roninit, "Ämblikmees: Kojutulek", "Imeline Ämblikmees", "Jurassic World", "Fantastiline nelik", "Thor: Ragnarok", mõlemad "Galaktika valvurid", "Sipelgamees", "Kapten Ameerika" filmid: neid kõiki ühendab üks konkreetne osis, milleks on muidugi see, et antud filmide režissöörid olid enne nende filmide lavastamist tuntud pigem madala-eelarveliste filmide poolest.

Marvel ja Disney oskavad režissööre valida ja hoida ning seetõttu on 10 miljonilt 200 miljoni suuruse eelarve juurde hüpanud lavastajad saanud väga hästi hakkama, aga on olnud ka erandeid.

Nendeks erandideks on näiteks "47 roninit" ja ka "Imeline Ämblikmees", "Jurassic World" ja "Fantastiline nelik".

"47 Roninit" režissöör Carl Rinsch oli varem teinud paar lühifilmi, kui talle anti võimalus teha 175 miljoniga efektirohke Keanu Reevesi film. Tulemuseks oli 2013. aasta suurim põrumine. Miks?

Universal arvas, et on hea mõte anda kogenematule režissöörile tohutu eelarve, suur staar ning loota parimat. Omal ajal kommenteeris seda jaburat olukorda ka John Carnahan ("Narkovõmm", "Lumevangid", "Äss mättasse"), kes ütles, et Rinschile poleks tohtinud anda 200 miljonit, vaid hoopis 3 ja näha, kuidas kõigepealt sellega hakkama saab.

Carnahani kommentaarid algavad 4:33.

Mõlema "Imelise Ämblikmehe" (2012, 2014) režissöör oli Marc Webb, kelle ainuke varasem film oli 7.5 miljoniga valminud "(500) päeva armastust" ("(500) Days of Summer").

Esimene "Imeline Ämblikmees" maksis 230 miljonit ja teine kuni 293 miljonit. Mõlemad filmid teenisid korralikult tagasi ja pidi tulema ka kolmas osa, kuid Sony loobus nii režissöörist kui ka toona värskelt Ämblikmehena alustanud Andrew Garfieldist ning lõi Marveliga käpad, et teha uus "Ämblikmees: Kojutulek".

Mis juhtus? Fännidele ja kriitikutele ei meeldinud eelkõige "Imelise Ämblikmehe" teine osa ja kuigi raha teeniti ilusti tagasi, sai kõigile selgeks, et stuudio usaldamatus varem mitte ühtegi nii suurt filmi teinud režissööri suhtes ja oskamatus tegelasega ümber käia, viis olukorrani, kus nad lihtsalt andsid alla ning lasid professionaalidel (Marvel) filmi ära teha.

"Jurassic World" on rekordifilm, kuid kui keegi arvas, et näeb filmis ka natuke režissöör Colin Trevorrow (suurepärane komöödia "Safety Not Guaranteed") autorlikku nägemust, võis sügavalt pettuda. "Jurassic World" on puhas stuudiofilm, millel pole ühtegi märki, et selle oleks teinud mõni loominguline režissöör, aga kuna Trevorrow sai käsutäitmisega hakkama, anti talle ka "Star Warsi" 9. episoodi ohjad.

Väga kurb saatus tabas 2015. aasta "Fantastilist nelikut". Nimelt palgati lavastajatooli 12 miljoniga valminud "Chronicle" režissöör Josh Trank, kellel olid ligi 126 miljonit maksma läinud "Fantastilise neliku" jaoks suured plaanid, mis kõik lükati nurka, kui Fox hakkas kartma, et Trank ei saa hakkama ja kui stuudio avastas, et neile ei meeldigi Tranki versioon filmist.

Stuudio võttis ohjad üle ehk enamus filmist lasti viimasel hetkel ümber kirjutada ja uuesti üles võtta, režissööri tabasid seetõttu võtetel paanikahäired ja sügav depressioon. Päev enne filmi esilinastumist kirjutas Trank oma Twitteris (nüüd kustutatud), et tema versioon oleks olnud suurepärane. Sama kinnitas ka filmis näidelnud Toby Kebbell, kelle hinnangul tegi Trank väga sünge ja huvitava filmi, mida keegi kunagi ei näe. "Fantastiline nelik" kukkus kinodes läbi nii rahalises kui ka kriitilises mõttes.

Marvel mõistis seevastu, et neil on lihtsam palgata väikeste komöödiate või draamade poolest tuntud režissöörid oma 200 miljoni suuruste eelarvetega filmide juurde, sest nemad oskavad luua karaktereid ning kõik muu, mis käib ühe suure-eelarvelise filmi loomise juurde, tuleb Marveli enda poolt.

Seda mõistis ka Lucasfilm, mida omab Disney, kui hakkas "Star Warsi" järgede jaoks palkama väikeste filmide poolest tuntud režissööre, kes olid juba ühe suurema filmi teinud. Näiteks teeb "Star Warsi" 8. episoodi "Viimased jedid" Rian Johnson, kelle seni suurem film oli Bruce Willise ja Joseph-Gordon Levitti 30 miljonit maksma läinud "Ajasõlm" ("Looper"), aga nüüd teeb maailma edukaimasse seeriasse kuuluvat filmi, mille eelarve on ilusti üle 200 miljoni.

Sama oli seni viimase "Star Warsi" filmiga "Rogue One: Tähesõdade lugu", mille režissöör sai tuntuks miniatuurse eelarvega filmiga "Monsters", mistõttu sai võimaluse lavastada 160 miljoni eest 2014. aasta "Godzilla" ning hiljem 200 miljoni eest "Star Warsi" lisaloo.

Indie-režissööridele võib anda suurte eelarvetega filme, kuid stuudiod peavad neid ka usaldama. Kui seda ei tehta, tasub võtta eeskuju Lucasfilmist ja palgata režissööre, kes on end juba suure-eelarveliste filmidega tõestanud, sest muidu võib jälle linastuda mõni "47 roninit" või "Fantastiline nelik".

vaata lisaks:
Sa ei usu eales, mis on tegelikult Hollywoodi suurim trikk.
Mis oleks võinud olla: 5 parimat filmi, mis kunagi valmis ei saanud.

KOMMENTEERI!

Täna kinos
Forum Cinemas