Samuti näitab hiljuti avaldatud raamat National Security Cinema, et Ameerika valitsus on mõjutanud mitme tuntud filmi käsikirju, mille hulka kuuluvad näiteks James Bondi filmid, “Transformerid” ja paljud teised linateosed, mille on tootnud Marvel või DC.

Teleseriaalide hulgas on läbinud tsensuuri näiteks “Hawaii Five-O”, “Oprah”, “America’s Got Talent”, “Cupcake Wars” ja paljud teised. Lisaks on muudetud ka dokumentaalfilme.
Lisaks on USA Keskluureagentuur CIA toetanud rahaliselt mitmeid filme nagu James Bondi “Keravälk” ("Thunderball", 1965) ja Tom Clancy spioonithriller "Nähtamatu vaenlane" (“Patriot Games", 1992) Harrison Fordiga peaosas. Koostöös luureagentuuriga filmiti isegi sarja “Top Chef” üks osa, kus osales tollane CIA juht Leon Panetta, kes pidi saate lõpus magustoidu vahele jätma ja lahkuma, sest kriitilised tööasjad ootasid. Kas see stseen tehti meelega, et rohkem draamat lisada, aga kas see ka päriselt nii oli, jääb saladuskatte alla.
Kuidas sõjavägi Hollywoodi filme tsenseerib
Kui produtsent soovib näiteks Pentagonilt midagi filmiga seoses saada, tuleb enne neile käsikiri esitada, mis seejärel põhjalikult üle vaadatakse. Lõplik otsustaja on Phil Strub, kelle käest käivad läbi kõik Pentagoni jõudvad käsikirjad.
Kui käsikirjas on tegelasi, dialooge või stseene, mis võimudele ei meeldi, tuleb filmitegijatel muutused läbi viia. Kui käsikirja ümber teha ei soovita, siis kaotab produtsent võimaluse teha koostööd Ameerika kaitseministeeriumiga, mis tähendab, et igasugused rekvisiidid ja load jäävad saamata. Koostöö sujumiseks peavad produtsendid allkirjastama lepingu, milles nõustuvad sellega, et sõjaväel ja kaitseministeeriumil on igasugune õigus teha filmi käsikirjas endale sobilikke muudatusi.
Teinekord tuleb ette aga küllaltki suuri vaidlusi. Näiteks läksid Marveli üliedukale filmiuniversumile aluse pannud “Raudmehe” ("Iron Man", 2008) filmimisel Edwardi lennubaasides režissöör Jon Favreau ja kaitseministeeriumi nõunik Strub omavahel lause “People would kill themselves for the opportunities I have” pärast vaidlema. Strubi arust pidi lause kaduma, režissöör aga soovis, et see jääks. Peale jäi aga kaitseministeerium.
Lisaks on Hollywoodi filmides keelatud igasugused jutud ja stseenid sellest, kuidas mõni sõjaväelane sooritaks enesetapu. Isegi sellekohased naljad tsenseeritakse välja.
Näiteks tsenseeriti ka Bondi-filmist “007 ja igavene homne” ("Tomorrow Never Dies", 1997) välja lause, mida Bond oleks lennukist välja hüpates öelnud. Esialgses käsikirjas pidi ta ütlema: “You know what will happen. It will be war, and maybe this time we’ll win.” Ta oleks maandunud seda öeldes Vietnami vetes, mistõttu leidis Pentagon, et parem on lause eemaldada.
Kummalisel kombel eitas aga Strub, et kaitseministeerium linateost kuidagi toetas või mõjutas. Samas on filmi lõputiitrites tänatud Pentagoni koostöö eest.
