Filmilindifestival toob laiema publiku ette Rahvusarhiivi filmiarhiivi teekonnateemalised pärlid


HEINO PARS
Heino ParsFoto: Rauno Volmar

Kino Sõpruse ja Tartu Elektriteatri kahasse korraldatud kolmas Filmilindifestival alapealkirjaga “Road movie” leiab aset juba 18. augustil Järva-Jaanis.

Teist aasta lööb festivali korralduses kaasa Rahvusarhiivi filmiarhiiv, kes on taaskord kokku pannud põneva kodumaise programmi ajalooilu nukufilmidest parimate omaegsete dokumentaalfilmide ja kroonikateni, sekka teekonnateemalisi filmipärleid ajaloo varasalvest. Programmi kuraator on Maarja Hindoalla.

Rahvusarhiivi filmiarhiivi nukufilmide seanss kinotelgis kell 15.00.

Filmilindifestivali pisemad (ja nostalgialembesed suured) külastajad on kinotelgis oodatud seiklema koos Heino Parsi 1960. aastatest pärit legendaarsete nukufilmide tegelastega! Nutikas ja vahva väike motoroller vurab lastega linnas ja metsas, sattudes igat sorti lõbusatesse sekeldustesse, operaator Kõps tutvustab noorele kinopublikule aga seene-, marja- ja kiviriigi ning üksiku saare põnevaid saladusi ja kasulikke tarkuseid.

"Väike motoroller“ (režissöör Heino Pars, 1962)

"Operaator Kõps seeneriigis“ (režissöör Heino Pars, 1964)

"Operaator Kõps marjametsas“ (režissöör Heino Pars, 1965)

Seotud lood:

"Operaator Kõps üksikul saarel“ (režissöör Heino Pars, 1966)

"Operaator Kõps kiviriigis“ (režissöör Heino Pars, 1968)

Kroonika- ja dokumentaalfilmide seanss kinotelgis kell 17.00.

Rahvusarhiivi filmiarhiivi lühifilmide programm “Ajaränd minevikuradadel” toob ekraanile "esimese Eesti Kinopiltide tehase" Estonia Film kaamerameeste saja aasta tagused retked mööda Maarjamaad.

Kodumaise filmikunsti isa Johannes Pääsukese ülesvõtted annavad ülevaate 1913. aastal Baltimaades möllanud suurest lumetormist ja selle tagajärgede likvideerimisest Emajõe Ateenas (“Suur lumetuisk Baltimaal jõulukuul 1913” ), setude argielust ja kirikupühadest Eesti esimeses etnograafilises filmis “Retk läbi Setumaa” (1913) ning kodumaa ajaloolistest paikadest ja kultuurimälestistest (“Ajaloolised mälestused Eestimaa minevikust”, 1913).

Viimast jätkavad Oskar Villandi ja Rudolf Unt Estonia Filmi ehk silmapaistvaimas kroonikas “Filmikaameraga läbi Eesti” (3. ja 9. osa), mis manab hõbelinale laiahaardelise ja põhjaliku pildi tollasest eluolust, ajaloolistest mälestusmärkidest ja looduskaunitest paikadest üle maa.

Seansi toovad tänapäeva ja seovad kokku Peeter Toominga dokumentaalfilmid “Fotorondo” (1978) ja “Fotomure” (1989), mis uurivad Eesti fotokunsti arengut ja pärandit nii kodu- kui ka välismaal, eritledes fotomeediumi tõsielulist ja kunstilist vahekorda.

“Suur lumetuisk Baltimaal jõulukuul 1913” (Estonia Filmi kroonika, operaator Johannes Pääsuke, 1913)

“Retk läbi Setumaa” (Estonia Filmi kroonika, operaator Johannes Pääsuke, 1913)

“Ajaloolised mälestused Eestimaa minevikust”(Estonia Filmi kroonika, operaator Johannes Pääsuke, 1913)

“Filmikaameraga läbi Eesti” (3. osa: Eesti linnad, Estonia Filmi kroonika, operaator Oskar Villandi, 1924)

“Filmikaameraga läbi Eesti” (9. osa: Põhja-Eesti, Estonia Filmi kroonika, operaator Rudolf Unt, 1926)

“Fotorondo” (režissöör Peeter Tooming, 1978)

“Fotomure” (režissöör Peeter Tooming, 1989)

Lühimängufilmide seanss kinotelgis kell 19.00.

Rahvusarhiivi filmiarhiiv korraldab teekonna-teemalise Filmilindifestivali kinotelgis ajarände minevikku ja tulevikku!

Kell 19 algav seanss viib ennemuistsesse aega Elo Tusti Eesti rahvaluulel põhineva VGIKi diplomitööga “Külaline” (1979), mille peaosas näeme hiilgavas rollis Juhan Viidingut ning kõrvalosades alati suurepäraseid Ita Everit, Jüri Järvetit ja Ilmar Tammurit.

Loe veel

Veidi lähemale – Põhjasõja aega – viib Juhan Peegli novelli ainetel Talvo Pabuti lavastatud “Väekargajad” (1993), mis manab ekraanile näljast ja katkust laastatud maal areneva armukolmnurga (mängufilmidebüütidega astuvad üles Jaan Tätte, Sulev Teppart ning Anne Veesaar), mis toob endaga kaasa raskeid valikuid elu edasikestmise nimel, saateks Arko Okki oskuslik kaameratöö ja Alo Mattiiseni võrratu (ning kahjuks ühtlasi viimane filmi-)muusika.

Peeter Simmi psühholoogiline filminovell, ühtlasi VGIKi diplomitöö “Võsakurat” (1976) jutustab aga loo – mille vestis “Suve” filmi juures praktikal olnud Simmile Arvo Kruusement – samanimelisest metsavahist (Vaino Vahing), kelle kätte satub kirgiisi rahvusest punaarmeelase elu ja saatus Saksa okupatsiooni aegses Eestis.

Mullusel Filmilindifestivalil linastunud Raul Tammeti lühimängufilmide “Kiri Giuliale” (1978) ja “Soolo” (1979) jätkuks toome seekord kinolinale ka ulme- ja müstikahõngulise mõttelise kolmiku viimase osa, “Pulmapildi” (1980), milles saabub üksildase Antsu (Rein Aren) juurde kummalistel asjaoludel veelgi kummalisem mees (Juhan Ulfsak), pakkudes võimalust parandada minevikus korda saadetud vead…

“Külaline” (režissöör Elo Tust, 1979)

“Väekargajad”(režissöör Talvo Pabut, 1993)

“Võsakurat” (režissöör Peeter Simm, 1976)

“Pulmapilt” (režissöör Raul Tammet, 1980)

Filmilindifestivali juht Kristel Lipand: “Maarja Hindoalla on taas kokku pannud väga värvika programmi, mis rikastab Filmilindifestivali kava. Harukordne võimalus kohtuda vanade tuttavatega ning näha seninägemata arhiivikaadreid.”

KOMMENTEERI!