“Valerian ja tuhande planeedi linn” viib vaatajad unustamatule kosmoserännakule. Kinodes alates 28. juulist



“Valerian ja tuhande planeedi linn” viib vaatajad unustamatule kosmoserännakule. Kinodes alates 28. juulist
ACME Film Eesti

Ammu enne seda, kui Luc Bessonist sai üks maailma kuulsamaid põnevusfilmide tegijaid, kes on kirjutanud, produtseerinud ja lavastanud terve rea unustamatuid hitte, oli ta noor poiss, kes oli vaimustuses koomiksiseeriast ”Valerian ja Laureline”, mis hakkas ilmuma kümmekond aastat enne seda, kui Besson ise selle avastas.

Režissöör ise meenutab: “Olin kümneaastane ja käisin igal kolmapäeval ajalehekioskis. Ükskord leidsin sealt ajakirja nimega Pilote, mille vahel oli ”Valerian ja Laureline”. Mõtlesin endamisi: ”Issake, mis see veel on?”. Sel päeval armusin Laureline’i ja unistasin ise olla Valerian.”

Peagi sai Bessonist Prantsuse autori Pierre Christini ja kunstniku Jean-Claude Mézières’ koomiksi suur fänn ja ta luges läbi kõik 22 osa. “Olid 70ndad – ma nägin esimest korda sellist julget ja hakkajat naispeategelast,” ütleb Besson. “Koomiks ei räägi keebiga superkangelasest. See on helge ja nauditav lugu, sest Laureline ja Valerian on nagu kaks tavalist politseinikku – selle vahega, et nad elavad 28. sajandil ning kõik nende ümber on kentsakas ja vaimustav”.

1967. aastal ilmuma hakanud Dragaud’ kirjastuse koomiksisarjast leidis Besson ise inspiratsiooni filmiks ”Viies element”, aga ka paljude teiste viimase poole sajandi ulmefilmide tegijad on koomiksist mõjutatud olnud.

“Valeriani ja Laureline’i” austaja Besson on meile kinkinud kuulsad põnevikud, näiteks “Naine nimega Nikita” ja “Léon”. Alles futuristlikku ja düstoopilist kultuseepost ”Viies element” tehes hakkas ta mängima mõttega lapsepõlvelemmik kinolinale tuua. Besson naerab: ”Jean-Claude Mézières, kes “Viienda elemendi” kunstnikuna töötas, ütles mulle: “Miks sa seda filmi teed? Sa peaksid ”Valerianist” filmi tegema!”

Seotud lood:

Bessoni hoidis aga tagasi 1990ndate algeline eriefektide tehnoloogia. Ta teadis, et läheb veel aega, enne kui ta saab “Valerianist” teha sellise filmi, nagu koomiks väärib. “Lugesin koomikseid uuesti üle ja otsustasin, et sel hetkel filmi teha ei saa. Tollane tehnoloogia poleks võimaldanud mul neid maailmu ja tulnukaid ellu tuua,” meenutab Besson.

“Valeriani ja Laureline’i” kinolinale toomiseks oli vaja suurt hüpet filmitegemises. Kui James Cameron kutsus Bessoni enda kosmose-eepose ”Avatari” võtteplatsile, muutis prantslane meelt. ”Tänu ”Avatarile” näis, et kõik on võimalik. Ainsad piirid seab meile nüüd meie endi kujutlusvõime. Sel hetkel otsustasin ”Valerianist” filmi teha.”

Uskumatud eriefektid ja pildikeel

Oma nägemuse elluviimiseks kasutas Luc Besson “Valeriani” universumi loomiseks täiesti uut lähenemist. Ammu enne filmimist hakkas ta tegelema kunstitöö poolega. 2010. aastal korraldas ta kunstnikele konkursi, kus osales sadu professionaale ja asjaarmastajaid.

2010. aasta lõpuks valis ta välja grupi kunstnikke, kellest omakorda jäid sõelale umbes 20 inimest, kellega Besson suhtles kas Prantsusmaal, Los Angeleses või Skype’i teel, et arutada, kuidas koomiksimaailma ellu äratada. Seejärel töötasid kunstnikud individuaalselt edasi, et näha, kas nende nägemus vastab Bessoni omale.

Besson valis välja kuus kunstnikku, kes hakkasid juba konkreetselt filmijoonistustega tegelema. Besson andis neile näpunäiteid, kuidas joonistusi viimistleda ja omavahel kombineerida. Selle etapi lõpuks olid meeskonnal olemas joonistused, mis sündisid Bessoni ja kunstnike koostöös. Tänu sellele põhjalikule lähenemisele loodi viimaks üks ühine visioon.

Bessoni unistuste meeskonnast oli veel puudu visuaalefektide meeskonna juht, kellel oli lausa kosmiline ülesanne luua terve rida maailmu, sealhulgas õnnetu saatusega paradiis Mül, kõrbeplaneet Kirian ja selle siginat-saginat täis Suur Turg, Pooulongi veepark, Galana veealune maailm, kahtlane Paradiisi allee ja Alpha kosmosejaama visuaalne virvarr.

Ja Besson leidis täpselt selle, keda oli otsinud – Oscari võitjast visuaalefektide kunstniku Scott Stokdyki. “On kolm võimalikku viisi, kuidas visuaalefektide kunstnik mu “Valeriani” stsenaariumile saab reageerida,” viskab Besson nalja. “Esimene: ta saab kreepsu. Teine: ta põgeneb ummisjalu. Kolmas: ta näole ilmub suur naeratus ja ta haarab härjal sarvist. Just seda Scott tegigi – ta mõtles hetke järele ja juba kümne minuti pärast tekkisid tal esimesed ideed. Ta on väga pragmaatiline ja suurepärase tööeetikaga inimene.”

Ulmeliselt hea filmimeeskond

DeHaani ja Delevingne’i kõrval astuvad üles nii kogenud näitlejad kui ka kinodebüüti tegevad noored näitlejad, näiteks Clive Owen (“Inimlapsed”, telesari “The Knick”), Ethan Hawke (“Patupuhastus”, “Treeningpäev”), John Goodman (“Plahvatuslik blond”, “Cloverfieldi tee 10”), Kris Wu (“xXx: Käima tõmmatud”, “Journey To the West: The Demons Strike Back”) ja Rutger Hauer (“Blade Runner”, “Batman alustab”). Esimest korda astub ulmefilmis üles ka ülemaailmselt tuntud poppstaar Rihanna (uus “Oceani 8”).

Bessoni kirjutatud ja lavastatud “Valerian ja tuhande planeedi linn” põhineb Pierre Christini ja Jean-Claude Mézières’ koomiksisarjal “Valerian ja Laureline”, mida hakkas 1967. a välja andma kirjastus Dargaud. Bessoni meeskonda kuuluvad paljud, kellega Besson on ennegi koostööd teinud – produtsent Virginie Besson-Silla (“Lucy”, “Perekond”), operaator Thierry Arbogast (“Lucy”, “Viies element”), Oscariga pärjatud helilooja Alexandre Desplat (“Grand Budapesti hotell”, “Imiteerimismäng”), kunstnik Hugues Tissandier (“Lucy”, “Röövitud”), monteerija Julien Rey (“Lucy”, “Perekond”), kostüümikunstnik Olivier Beriot (“Lucy”, “Röövitud”), Oscari võitjast visuaalefektide looja Scott Stokdyk (“Suur ja kõikvõimas Oz”, “Ämblikmees 2”). Filmi peaprodutsendid on Mark Gao (peagi linastuv “Replicas”), Gregory Ouanhon (“Riskikuller. Täiskäigul edasi”) ja JC Cheng (“The Precipice Game”).

KOMMENTEERI!

Täna kinos
Forum Cinemas