10 Eesti filmiklassikat, mis on suveöödeks ideaalsed


Jaanilõkked 2015
Jaanilõkked 2015 Foto: Lugeja foto

Keegi ei taha suvel ajal toas istuda, mistõttu sobivad need filmid ka valgetel öödel projektori valgusel vaatamiseks. Eesti filmi andmebaasist võib leida paljusid teisi filme, aga siin 10 soovitust, mida vaadata suvisel ajal.

1. Kevade
Paunvere kihelkonnakooli õpilased Arno ja Teele, Toots ja Kiir, Tõnisson ja Imelik kogevad ühe koolitalve jooksul tundeid, mille jälgi nad kannavad terve oma edaspidise elu - tõelisest sõprusest ja esimesest armastusest kuni eneseleidmise ja elusihtide selginemiseni. Lugu täis kirevaid juhtumusi, värvikaid karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel.

2. Suvi
Krutskimees Joosep Toots ja hädavares Jorh Adniel Kiir püüavad võita Raja Teele südant ja kätt, ent tujukas peretütar hoiab ise oma saatuse ohje. Armsaks saanud tegelaste rollides on taas „Kevade“ osatäitjad. „Suves“ kangastub humoorikas võtmes möödunud sajandi alguskümnendite elu ja olu, lüürilise alatooni annab kaunis loodus ja "Kevadest" tuttav muusika.

3. Sügis
"Kevadest" ja "Suvest" tuttavatest noortest on Vabadussõja-järgses iseseisvas Eestis saanud soliidsed taluperemehed ja perenaised, mõjukad ühiskonnategelased, kellel endal juba kooliealised lapsed. Ainult rätsepmeister Kiir ei ole ikka veel kaasat leidnud. Õnneks tulevad Paunverre kaks parajas pruudieas neiut, kes Jorh Adnieli naisevõtuhoole tuure lisavad. Kosja- ning abielutee on kurviline, jagub koomikat, intriige ja õnne.

Seotud lood:

4. Viimne Reliikvia
Liivimaa, 16. sajand. Noor rüütel Hans von Risbieter saab isalt päranduseks reliikvialaeka Püha Brigitta säilmetega, mida ihaldab enda valdusse saada klooster. Risbieter on nõus loovutama reliikvia, kui saab naiseks abtissi ingelliku õetütre Agnes von Mönnikhuseni. Agnese süda tuksub aga robinhoodlikule vabale mehele Gabrielile, kes astub vapralt välja vabaduse ja õigluse eest. Romantiliste seikluste varjus on ridade vahele põimitud eestlaste vabadusvõitluse prahvatav vimm. Ajaloolise dekoratsiooni vormis ja varjus on legendaarne seiklusfilm suutnud kõnetada paljusid põlvkondi.

5. Siin me oleme!
Muusikaline mängufilm Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" ainetel.
Kenal suvepäeval veereb ühe Muhumaa rahuliku talu õuele väike sapakas, kust ilmub välja kummaline seltskond: võimukas proua, tema käpa all olev kiitsakas abikaasa ning salapärane punapäine kaunitar. Nad teatavad, et tulid tallu puhkust veetma.
Rahulikust puhkusest kujuneb nii pealinnast tulnud suvitajate kui neid võõrustavate muhulaste jaoks meeletu sündmuste virvarr. Kapriise ja kuraasi täis Kohviveski keerab taluelu pea peale. Nappidesse suveöödesse mahuvad veel kosjad, vastastikune rammukatsumine, angerjad lakas ja palju muud.

6. Mehed ei nuta
Grupp unetusetõve all kannatajaid viiakse eksperimendi korras tõelise sanatooriumi asemel üksikule asustamata saarele. Kohale jõudes selgub, et sanatoorium ja uudne unetusravi osutuvad täiesti teistsuguseks, kui nad oskasid oodata. Viidud viimase piirini, hakkavad seltsimehed unetud koheselt ellu viima hulljulgeid põgenemiskatseid...

7. Nukitsamees
Laanehurtsikus elutseva kollipere pesamuna Nukitsamees saab endale ühel ilusal hommikul hoidja. See on väike tüdruk Iti, kelle nõiamoor on koos venna Kustiga metsa meelitanud, et lapsed oma majapidamises tööle panna. Iti näeb kiusliku jõmpsikaga palju vaeva, kuid tal jätkub kannatust ja tasapisi taltub Nukitsamees - nii kutsub Iti teda tema sarvemuksude pärast. Kui õde ja vend nõiamajast põgenema pääsevad, ei taha väike poisipõnn Itist maha jääda. Kuid Iti ja Kusti kodu on hoopis teistsugune kui metsas ja Nukitsamees peab otsustama, kuhu ta õieti kuulub.

8. Nipernaadi
Toomas Nipernaadil ei ole põhjamaises suves rännates sihti, ta läheb, kuhu tee viib. Kõik teed viivad teda inimeste juurde, kellele tundub, et nende elu on ette määratud ja et seda tuleb võtta kui paratamatust - kuni kohtavad Nipernaadit, seda luiskelugude jutustajat ja inimeste hullutajat. Ta lubab igaühele õnne, armastust ja iseennast, ja ainus, mida keegi ei saa, on just tema ise, Nipernaadi.

9. Arabella, mereröövli tütar
Karmi piraadikapteni Taaniel Tina tütar Arabella on harjunud mereröövlite eluga, varandusejahi ja taplustega. Siis aga satub laevale rändaja Aadu, kelle tarkus ja osavõtlikkus hämmastab tüdrukut. Vähehaaval saab Arabella aru, et piraadid, kaasa arvatud ta oma armas isa, on ahnuse ja kurjuse käes otsekui vangis. Piraadilaev aga purjetab taas ohtlikule jahiretkele. Milliseid uperpalle peab tegema saatus, et laps saaks elada helgemas maailmas?

10. Jan Uuspõld läheb Tartusse
Andekas, kuid alkoholi tõttu tippvormi kaotanud näitleja Jan Uuspõld otsustab lõpetada teleklouni mängimise ning võtta vastu tõsise rolli Vanemuise teatris. Tartu-sõidust saab aga tavatu, kohati liialdustesse kalduv teekond läbi tänapäeva Eesti elu ja mentaliteeti esindavate inimloomuste, mõttemallide ja hoiakute. Väljamõeldud tegelaste kõrval astub filmis üles palju Eestis üldtuntud inimesi iseenda, teiste kuulsuste või näitlejate esituses. Peaosalise filmisaatus on inspireeritud tema reaalsest elukäigust. See on must komöödia, mis kätkeb põhjamaiselt nukrat eksistentsialistlikku draamat.

Allikas: MTÜ EFA