Erioperatsioonide väejuhatuse ülem, kolonel Riho Ühtegi filmist "Ameerika snaiper": lihtsa maailmavaatega inimesed saavad sõjas paremini hakkama


Erioperatsioonide väejuhatuse ülem, kolonel Riho Ühtegi filmist "Ameerika snaiper": lihtsa maailmavaatega inimesed saavad sõjas paremini hakkama
"Ameerika snaiper"Foto: Viasat Eesti

Laupäeval kell 20 esilinastus TV1000 Premiumis Oscari-võitjast filmimehe Clint Eastwoodi 2014. aasta märulifilm "Ameerika snaiper"("American Sniper",2014), mis põhineb Chris Kyle’i samanimelisel autobiograafial.

Elulooraamat oli tõeline menuk, püsides 18 nädalat New York Timesi menukiedetabelis, 13 neist esikohal.Tegu on kassahitiga ja kuue Oscari nominendiga, kus peaosas on Bradley Cooper, kes on Oscarile kandideerinud näitlejatöö eest filmides "Õnneteraapia" ("Silver Linings Playbook") ja "Ameerika afäär" ("American Hustle"), kuid kaasa teevad ka Sienna Miller (HBO "Tüdruk", "Öö seadus"), Jake McDorman, Luke Grimes, Navid Negahban ja Keir O’Donnell.

Filmist, snaipritest ning kõigest sellega seonduvast palusime sõna võtma Eesti erioperatsioonide väejuhatuse ülema, kolonel Riho Ühtegi.

Kuidas jõudsite arusaamiseni, et teie kutsumuseks on astuda Kaitseväkke?
Küllap oli tegu asjade loomuliku jätkuna. Nagu enamik poisse, mängisin ka mina lapsepõlves sõjamänge. Koolis huvitusin ajaloost ja peamiselt sõja-ajaloost. Uurisin sõdade ja lahingute käike ja püüdsin mõistatada, miks ühte või teistmoodi käituti.

Seotud lood:

Ka ajateenistus ei suutnud minu huvi sõjanduse vastu peletada ja kui ma liitusin Kaitseliiduga, näis tulevik olevat üsna ühesuunaline. Ühel hetkel seisingi valiku ees, et mis värvi vormi selga tõmban ning kuna sõjandus oli südamelähedasem, saigi kaitseväelase vormiriietust politseiniku omale eelistatud.

"Ameerika snaiper" Forum Cinemas AS

Filmi peategelane, snaiper Chris Kyle, paistis jagavat maailma kaheks. Kas selline lihtsustamine aitab sõjaolukorras paremini soovitud eesmärki saavutada või nähakse lahinguväljal ka nö. halle varjundeid?
Selline lihte hea-halva maailmavaatega sõdur on Hollywoodi filmidele üsna omane nähtus. Kui me vaatame filmi peakangelase, päris Chris Kyle elu, siis ilmselt ta oligi suhteliselt lihtsa maailmavaatega inimene.

Olles pärit Texase ääremailt, üles kasvanud vaimuliku perekonnas ja tegelenud enamiku aja elust lihtsate asjadega, oli ka tema maailmavaade ilmselt lihtne. Meil on seda võib-olla raske mõista, kuid sõjas saavadki paremini hakkama lihtsad inimesed. Must-valge maailmavaade tuleb sel juhul kasuks ja USA merejalaväelased on suhteliselt kuulsad sellise maailmakäsitluse poolest.

Väeliiki, mille kõige tähtsam ülesanne on randuda vaenulikul territooriumil turmtule all, maha suruda kõik oma instinktid ja rannik hõivata, valitaksegi just selliste eeldustega mehi. Need, kes näevad maailmas liiga palju värve ja varjundeid, võivad hakata kõhklema ja see omakorda võib saada kahtlejale ning tema kaaslastele saatuslikuks.

"Ameerika snaiper" Forum Cinemas AS

Kuidas snaipriks üldse saadakse? Millised eeldused selleks inimesel eelnevalt olema peavad?
Cris Kyle eeliseks oli kindlasti see, et juba 8-ndast eluaastast kasvas ta püssiga kokku. Seepärast oli tal suur eelis teiste ees – relvakäsitlusoskus ja hea laskeoskus. Üldjuhul nii snaiprit valitaksegi, et lasketiirus valitakse välja need, kes lasevad täpselt, jätavad tasakaaluka mulje ja ei karda relva. On mitmeid pisinüansse, mille järgi instruktorid suudavad välja valida kõige sobivamad snaiprikandidaadid. Sellele järgneb kurnav väljaõpe. Snaipril on küll eeliseid, kuid sel ametil on ka palju puudusi.

Minu nooruses algas väljaõpe relva omaks võtmisest. Tundub naljakas, kuid pikka ja kohmakat relva on ebamugav kogu aeg kaasas kanda. Kui sa pead selle relvaga tegema neidsamu harjutusi, mida teised teevad tunduvalt kompaktsemate ja robustsemate relvadega, on see kõike muud kui meeldiv. Ja samas pead kogu aeg hoolitsema selle eest, et optika põrutada ega viga saaks, et relv oleks puhas ja töökorras, sest sa kunagi ei tea, mis hetkel sul seda vaja läheb. Ja arvutamine, et sihik paika keerata, see tundub algul nagu kõrgem matemaatika!

"Ameerika snaiper" Forum Cinemas AS

Loe veel

Tuule suund, sihtmärgi kaugus ja kõrgus, maapinna tõus ja langus, isegi sademed ja õhutemperatuur mõjutavad lasu täpsust. Kõiki neid andmeid tuleb lasu ettevalmistamisel arvessee võtta ning kui sul tuleb suhteliselt lühikeste vahedega teha mitu lasku erinevatele distantsidele, siis võib sihiku „klikkide“ meelespidamine kergesti sassi minna ning sihik ongi paigast ära.

Kui eeldustest veel rääkida, siis arvatakse, et parim snaipri iga algab alles kolmekümnendatest eluaastatest. Siis on inimene rahulikum, enesekindlam, süvenemisvõimelisem, kannatlikum ja otsustusvõimelisem. Need ongi eeldused, mida snaiprilt nõutakse. Kannatlikkus on äärmiselt oluline omadus, kuna mõnikord tuleb sihtmärki passida tunde ja siis on snaipril vaid paarisekundiline „aken“, mille jooksul ta lasu saab teha. Kui ta selle maha magab, ei pruugi uut võimalust tulla. Seega tuleb ka otsus lasu osas vastu võtta väga kiiresti. Tihti tuleb suuta lasule keskenduda olukorras, kus ümberringi käib lahing. See nõuab külma närvi ja head keskendumisvõimet.

Tõenäoliselt peetakse snaipreid palgamõrvariteks, kuid vaevalt inimeste sihtimine nende ainus ülesanne on. Millega snaiprid veel igapäevaselt tegelevad?
Sõjaväesnaiper ei ole mõrvar. Ta on sõdur, kombatant, nagu tema relvavennadki, kelle ülesanne on osaleda relvakonfliktis ja vajadusel tappa neid, kes muidu teda või tema kaaslasi tapaksid. Ülejäänud aja on snaiper tavaline inimene, kes teenistuses kulutab lasketreeningule rohkem aega ja padruneid kui enamik teisi sõdureid, kuid vabal ajal ei erine meist kellestki.

Filmis "Ameerika snaiper" on asjale natuke „vinti peale keeratud“, nagu põnevike puhul kombeks. Selles duelli teemas, mis ka sellest filmist läbi jookseb (Ameerika snaiper Kyle versus Süüria päritolu olümpiavõitjast snaiper Mustafa) pole ju midagi uut, seda oleme näinud kasvõi filmis "Vaenlane väravas" ("Enemy at the Gates"), kus Vene snaiper Vassili Zaitsev peab kahevõitlust Saksa täpsusküti Erwin Königiga.

"Ameerika snaiper" Forum Cinemas AS

Mis aitab eriväelastel missioonil olles selget mõistust hoida? Kas saate rääkida ka juhtumitest, kus mis iganes põhjustel ei suuda inimene täita endale seatud eesmärke, pannes sellega võibolla ohtu ka kogu oma meeskonna - mida sellisel puhkudel üldse tehakse?
Kahjuks ei saa ma meie teenistuslikest eripäradest detailidest rääkida.

Tsiteerin siis Taani sõjandusteadlast, doktor Mikkel Vedby Rasmusseni, kes on ühes oma artiklis öelnud: „Eriüksused on erilised, sest nad ei ole osa bürokraatlikust sõjalisest organisatsioonist kui sellisest. Seda sümboliseerib see, et nad eelistavad ise oma relvad valida. Nende sõdimine ei sõltu teiste relvasüsteemide tegevusest, nagu kahurid ja tankid. Nad sõdivad omal algatusel – teiste sõnadega nad võtavad enda peale sõjalise riski. Kui teised sõdurid loodavad (relva)süsteemidele ja seega kardavad riske, siis eriüksused astuvad riskile vastu, sest nad võivad ikkagi valida võitlemise või surma omadel tingimustel.“

Loe lisaks: 10 hirmuäratavat fakti snaiprite kohta!

“Ameerika snaiprile” saab kaasa elada filmikanalil TV1000 Premium, mida näeb teleoperaator Viasati vahendusel või läbi suuremate kaabeloperaatorite.