1. 6 - 10


Memories of Murder (2003) Foto: imdb.com


6. Memories of Murder (2003)


"Parasiit" lavastaja ja autor Bong Joon-ho 2003 valminud müsteerium-thriller ei ole mitte ainult Lõuna-Korea üks parimaid filme, vaid üks parimaid terves maailmas (antud žanris). Park Doo-man ja Seo Tae-yoon on kaks detektiivi, kes uurivad sarimõrvarit omapärase käekirjaga. Ta seksuaalselt ründab ja tapab noori naisi vihmaste ilmade ajal.

Kahjuks kahel detektiivil pole õigeid oskuseid, et seda kavat mõrvarit jällitada, siis nad lihtsalt piinavad iga võimalikku kahtlusalust päris brutaalselt, ühel juhul isegi surmaga lõppevalt. Sündmused ei liigu kordagi selles suunas nagu tahaks arvata ning lõpp ei ole ka kindlasti, mida vaataja ootaks. Sündmustik põhineb päriselt toimunud mõrvadel Lõuna-Koreas Hwaseongi kandis aastatel 1986 kuni 1991.

Spring, Summer, Fall, Winter… and Spring (2003) Foto: imdb.com

7. Spring, Summer, Fall, Winter… and Spring (2003)


Ki-duk Kimi teine teos siin nimekirjas. Sarnaselt "3-Iron" kirjeldusele on ka siin keeruline sõnadega edasi anda kuivõrd hästi see film on tehtud, sest ka siin ei ole sellist keskset narratiivi fookust. Tegemist on ajatu kinokunsti tipuga, kus rõhk on sõnal kunst. See on ilus, ootamatu ja kütkestav selles kõige paremas tähenduses. Film on portree ühest budistlikust mungast, kes elab kloostris, mis hõljub ühe metsakeskse järve kohal. Me näeme erinevaid sündmuseid munga elust tolle noorusest kuni päris vanaduseni välja.

Nagu filmi pealkiri ütleb, siis mehe elu on jagatud viieks perioodiks, kus me kogeme koos temaga rõõmu ja kurbust. Munk lõpuks jõuab järeldusele elu kohta ning päris kindlasti on siit kõikidel midagi õppida nii inimeseks olemise kui elu eesmärgi kohta. Isiklikult võtsin siit noore mehena kaasa idee, mida tähendab olla õnnelik ja kasutan seda kuni tänaseni.

The Host (2006) Foto: imdb.com

8. The Host (2006)


Värske Oscari võitja Bong Joon-ho on tagasi siin nimekirjas ning mitte veel viimast korda. Sama nimega on mitu filmi, siis meid tegelikult huvitab ainult see suure koletisega, kes inimesi ründab. Jah - see on koletisefilm! Siin võtab peaosa taaskord Song Kang-ho, keda nägime nii filmis "Parasiit" kui ka nimekirjas üleval pool olevas "Memories of Murder". Lugu on lihtne - Han jõest tuleb hiiglaslik koletis, kes hakkab ümberkaudseid elanikke terroriseerima. Kuigi see on eelkõige kaasakiskuv märul, mis jookseb mööda klassikalist koletisefilmi žanri, on siin taustal palju enam. Film on tugev kriitika Korea bürokraatia ja hoolimatu valitsuse suunas, keskkonda hävitava suhtumise üle ning Ameerika huvidest Koreas. Jah, siin on hiiglaslik mutantkala ja omajagu verd, kuid siin on ka sõnum ja meeldejääv stiil.

I Saw the Devil (2010) Foto: imdb.com


9. I Saw the Devil (2010)


Kim Jee-wooni "I Saw the Devil" on taaskord üks Lõuna-Korea tuntuimaid teoseid. Lugu ja idee on päris huvitav. Kim Soo-hyeon on salaagent, kes ühel päeval naaseb tööülesannetelt koju ja leiab enda naise brutaalselt mõrvatuna ja jõkke visatuna. Peale seda ta võtab eesmärgiks mõrvar kinni püüda. Siit edasi muutub asi huvitavaks - mees püüab mõrvari kinni suhteliselt filmi alguses juba, piinab teda ning laseb siis vabadusse. Püüab ta siis uuesti kinni, enne piinates ka püshholoogiliselt ja laseb uuesti vabadusse. Peaaegu kaks ja pool tundi kestev thriller on brutaalne kättemaks, kus pealkiri viitab salaagendile mõrvari poolt vaadatuna. Peaosas legendaarne Min-sik Choi, keda eelpool juba nimetasime kui "Oldboy" peaosaline.

Train to Busan (2016) Foto: imdb.com


10. Train to Busan (2016)


Toorelt - see on üks maailma parimaid zombifilme ning kriitikute hinnangul ka üks parimaid filme üleüldiselt, mis 2016 ilmus. Lõuna-Korea žanrikino üks tugevusi on karakterid ja nende suhted kõige veidra keskel, olgu selleks siis ülemõistuse absurdne märul või siis antud juhul elavad surnud. Terve film leiab aset rongis (nagu üks teine film, mis nimekirjas tulemas) ning karakterid on loodud selliselt, et juba esimeste minutitega on nad kõik tuttavad ja komplektsed kui isiksused. "Train to Busan" on totaalne meistriteos, mis annab suure koguse äkilist adrenaliini ning kõnetab ka emotsionaalselt, sest siin on kurbus, siia jagub viha ning eelkõige esmaklassilist meelelahutust. Isiklikult üks minu lemmikuid filme läbi aegade.