Kas teadsid? Esimene autokino rajati priske proua tõttu, kes kinosaali istmele ära ei mahtunud

 (5)
Drive-In kino Rocca Al Mares
Drive-In kino Rocca Al MaresFoto: Jaanus Lensment

Kuniks kinosaali ei lubata, rahuldavad autokinod filmisõprade vajadusi, lisaks on autokinodes ka midagi romantilist. Heidame pilgu tagasi sellele, kuidas autokinod tekkisid.

6.juunil 1933. aastal avas Richard Hollingshead Ameerika linnas Camdenis esimese autokino. Pileti hind oli 25 senti auto kohta ning sama summa tuli maksta ka iga inimese kohta. Esimene film, mida tähtede all vaadati oli "Wives Beware"(1932).

Tegelikult polnud idee näidata õues filme sellel ajal enam midagi uut. Tihti vaadati randa või muudele lagedatele aladele üles seatud ekraanidelt helita filme. Siiski oli vaja kedagi, kes arendaks ideed kaugemale. Selleks oli Richard Hollingshead, autojuppide müügimees, kes nägi suurepärast võimalust anda autosõpradele veel tegevusi, mida oma autodega teha.

Esmalt oli autokino näol tegemist lahendusega Hollingsheadi isiklikule probleemile. Nimelt olid tavaliste kinode istmed tema ema jaoks ebamugavad, kuna tegu oli keskmisest suurema naisega. Mees sättis auto kapotile projektori ja sidus kaks lina puude külge. Nii sai tema ema filmi vaatamist täielikult nautida.

Hollingshead katsetas mitmeid aastaid enne kui sai valmis ala, kuhu oli võimalik autod parkida nii, et kõik näevad ilusti ekraani. Ta patenteeris oma idee 1933 aasta maikuus ja juba järgmisel kuul avas enda autokino väravad.

Seotud lood:

Peale seda avasid oma väravad veel nii mõnedki autokinod. Õige hoo said välikinod sisse peale autokõlarite saabumist. Aastal 1958 oli autokinosid juba natukene üle 4000. Autokinod pakkusid meelelahutust tervele perele ja inimestel oli võrreldes tavakinodega rohkem vabadust.

Tavalised kinod said aga paindlikumad olla oma kinokavadega. Ühte filmi oli võimalik päevas viis-kuus korda näidata. Samal ajal oli autokinos filme võimalik vaadata alles siis, kui õues juba hämar oli. Seega müüsid filmistuudiod esmalt filme tavalistele kinodele. Autokinodele jäid vanemad filmid, aja jooksul hakati näitama ka pornograafilisi filme. Viimased aitasid nii mõnelgi autokinol ellu jääda.

Põhjus miks paljud oma autokinodest loobusid, oli maa-alade kallis hind. Tegu on kalli äriga, kus niigi pole piisavalt kasumit. Lisaks oli enamasti tegemist vanemate algatatud ettevõttega, millega järglased enam tegeleda ei tahtnud. Selle tulemuseks oli aina kahanev autokinode arv Ameerikas.

Siiski usutakse, et autokinod täiesti välja ei sure. Näiteks ostis Jim Kopp koos oma abikaasaga 2005. aastal eBayst Hendersonis asuva autokino 22 000 dollari eest. Nad investeerisid kinosse veel umbes 300 000 dollarit. Nad puhastasid peaaegu kolme hektari suuruselt alalt kogu umbrohu ning uuendasid kogu sealse tehnoloogia. Kinno mahub 265 autot ja filme näidatakse 18x24 meetrise ekraani peal. Heli jõuab publikuni läbi autoraadiote.

Kopp on öelnud, et publiku seas leidub ka uduste akendega autosid. Ühel korral oli üks keskealine paarike lausa nii hõivatud, et ei pannud tähele, et film on ammu läbi saanud ja kinoväravad juba lukus.

Leidub ka inimesi, kes üritavad filme ilma pileteid lunastamata vaatama pääseda. Kopp rääkis, kuidas nad ühel õhtul golfiautoga patrullides aias augu avastasid. Nad said aru, et tegu on olnud lastega. Paarike pani platsile mõned toolid ja natuke popkorni. Sinna juurde jätsid nad sildi, kus seisis: "Istuge vähemalt ja vaadake filmi." Järgmisel päeval popkorni seal enam polnud.

Allikas: smithsonianmag.com