10. "28 päeva hiljem" ("28 Days Later..., 2002)

Film oli välja tulles niivõrd ootamatu ning edukas, et sünnitas terve järgmise põlvkonna jagu filme, mis kõik olid mingit moodi selle pealt maha tehtud. Juba filmi alguses olev tühi ja paksu õhustikuga London on väärt filmile kuluvat aega, kuid kui esimesed zombid jooksma hakkavad, siis on selge, et tegemist on hea filmiga. Üksinda kodus on seda samuti suurepärane vaadata, sest filmis on suurel hulgal stseene, mis panevad hinge kinni hoidma. Samuti ei saa sellise filmi puhul üle ega ümber verest ning pean hoiatama, et neil zombidel on unikaalne viis viirust edasi anda, seega tasub silmad kinni pigistada. Tunnistan, et filmis on tugevalt tunda "Triffiidide Päev" mõjutusi, kuid see ei tee seda kohe kuidagi vähem vapustavaks. Kohustuslik igale žanrifännile.

9. "Fido", 2006

Selles filmis on olemas küll zombid, kuid päris samasse patta seda teiste selle žanri filmidega panna ei saa. Tegemist on komöödiaga, mis omab palju sügavamat ja kihilist allteksti kui välja paistab ning ei unusta pakkuda ka hirmutavaid momente. Film räägib maailmast, kus inimesed on üle elanud zombide tuleku ning nüüd pööratakse allesolevad kõndijad kasumiks. Film keskendub ühe poisi Timmy ja tema maailma parima sõbra Fido eludele. Fido on mädanev laip, kes ühel päeval sööb ära perekonna naabri, mis alustab Timmy jaoks suurt võitlust, et hoida sõbralik zombi perekonnas alles. Tegemist on ühe filmiga, millest tihti vaadatakse mööda, sest ei ole sattunud õigel ajal õigesse kohta.

8. "Versus", 2000

See on tõeline pärl iga zombifilmi sõbra jaoks. See ühendab endas ulmet, fantaasiat ning võitluskunste, et tuua ekraanidele võib-olla üks eepilisemaid filme oma unikaalsuses. Filmi tegevus on tänapäevases universumis, kus on olemas 666 portaali, mis ühendab meie maailma teispoolsusega. Kusagil Jaapanis keset metsa asub portaal 444. Seal metsas algab armutu võitlus kui grupp inimesi astub vastu kurjale vaimule, kes äratab üles kõik inimesed, kes on metsa maetud. Kokku tuleb verine ja vägivaldne, kohati koomiline film, mis ühendab endas vanaaegse samurai hõnguga segatud uudse relvapaugutamise kultuuriga.

7. "Zombi 2", 1979

Järjekordne suurepärane Itaalia kinoklassika. Film räägib salapärasest haigusest, mis paneb inimesed surnuna liikuma. Neil tekib soov süüa inimliha ning nad tunduvad täiesti hävitamatud. Filmis olev muusika ja pildil olev eriliselt jõhker stseen, teevad sellest kohustusliku filmi igale žanri austajale. Sisaldades palju verd ning visuaalselt hästi lavastatud õudust, ei ole see kõige kergema närviga vaatajale, kuid halb näitlemine suudab selle muuta kohati vägagi koomiliseks.

6. "Surnud lumi" ("Død Snø", 2009)

Kujutage ette õuduseid, mida saatsid korda haiged inimesed natsionaalsotsialismi nime all. Nüüd kujutage ette eriliselt agressiivseid, tarkasid ning kiireid zombisid. See Tommi Wirkola film paneb need kaks kokku ning loob täiesti humoorika ideega tõeliselt klišeede rohke meistriteose. Film ajab vahel naerma oma etteaiamtava sisu pärast, kuid järgnevad verised lahingud ning vägagi kerge lavastus teevad oma töö. Kindlasti ei tasu unustada, et film ei ole tõsine ning mängib väga komöödia piiril.

5. "Surnute koidik" ("Dawn of the Dead", 1978)

Tegemist on siis George A. Romero triloogia teise filmiga. See triloogia on tõeline pärl ning kõik seeria filmid sobiksid tegelikult ka siia nimekrija. Antud filmi puhul on tegemist teise osaga, mille järg on kahe eriüksuslase ning kaubamaja täis zombide käes. Sellele filmile järgneb samas universumis veel neli-viis filmi, kuid mitte ükski neist ei suuda ületada selle filmi ilu ja valu. Tõeline klassika ning alustpanev töö. Filmile on tehtud ka suurepärane uusversioon.

4. "Hord" ("La Horde", 2009)

Selle filmi leidmine oli suur ja positiivne üllatus. Peale selle, et tegemist on zombifilmiga, on film igati kvaliteetne. Suurepärased näitlejad, lavastus ning kirjutamine. Äärmiselt tempokas film, kus pidevalt hoidsin hinge kinni ning mida kirjeldab kõige paremini klaustrofoobia. Kaasahaarav lugu sellest, kuidas kurjategijad ja võimud peavad koostööd tegema, et jõuda viimasele korrusele elusalt, on täidetud iga võimaliku märuliga, kaasa arvatud tõelised võitlusstseenid. Tegemist on kindlalt oma žanri tipuga.

3. "[Rec]", 2007

Televisooni jaoks tehakse saadet tuletõrjujate igapäevasest tööst. Üks moment tuleb väljakutse ning meeskond ruttab välja, kaamera ja reporter nende järel. Kõik saabuvad ühte kortermajja kuhu nad mingi aja pärast jäävad lõksu. Vaikselt hakkavad inimesed kaduma ning elanikud majas käituma väga veidralt. See tõeliselt hirmutav film on 100% läbi ühe õlakaamera, mida siis filmisõber näeb juba peale sündmuseid. Palju ehmatusi ning väga pingelisi vaikseid ja pimedaid momente mööda koridore ja korterite ruume teevad sellest kindlasti ühe meeldejäävaima elamuse. USA tegi sellest ka oma versiooni nimega "Quarantine", mis kahjuks ei oma originaali võlu ja talenti.

2. "Ajusurm" ("Dead Alive"/"Braindead", 1992)

Enne kui Peter Jackson ("Sõrmuste isanda" triloogia) sai maailmakuulsaks lavastajaks, tegi mees midagi tõeliselt eepilist. Sellist filmi on raske sõnadesse panna. Filmi sisu on lihtne ning toimub ühes vanas majas. Noore mehe väga tüütu ema saab punaselt ahvilt hammustada ning hakkab üha enam muutuma. Rohkem sisu ei saa ära anda, kuid võin tuua ära mõned täiesti absurdsed märksõnad: zombide õhtusöök, koera neelamine, zombi beebi, zombi seks, elav ja mõtlev sisikond, karate preester, tuhandetes liitrites verd ning üks Godzilla-laadne emalaev zombi. Täiesti üle võlli komöödia, veretalgud ning zombiklassika.

1. "Elavate surnute öö" ("Night of the Living Dead", 1968)

Usun, et kellegi jaoks ei ole selle nimekirja parim mingisugune üllatus. Esimene tõeline zombifilm, mis on kuni tänaseni üllatavalt hirmus. Viis kuidas see on ülesse filmitud ning vaiksed momendid, kus zombid liiguvad lähemale ja lähemale teevad sellest filmist unetute ööde looja, mis paneb aknast põõsastesse vaatama. Romero triloogia esimene film, millest on tehtud ka uusversioon, on enda žanris hetkel tõeline kuningas vägagi mitmes mõttes. Peale selle, et film on tõeline kvaliteet, on see ka žanri loojaks sellisel kujul nagu meie seda teame ja armastame. Huvitav on ka see, et filmis ei mainita kordagi sõna zombi. Väga närviline ja vaikne film, mille tegelaste ainuke ülesanne elada hommikuni.