"Batman vs Superman: Õigluse koidik" – mida arvavad Eesti filmikriitikud?

 (2)
"Batman vs Superman: Õigluse koidik" – mida arvavad Eesti filmikriitikud?
imdb.com

Kauaoodatud superkangelaste mõõduvõtt "Batman vs Superman: Õigluse koidik" linastus 25. märtsil ning vaatamata kriitikute väga negatiivsele vastukajale purustas film mitmeid rekordeid, teenides USA-s lihavõttepühade nädalavahetuse jooksul rekordilised 166 miljonit dollarit. Võrdluseks teenis eelmise aasta üks populaarseimaid filme "Kiired ja vihased 7" samal ajavahemikul 147 miljonit.

Üle kogu maailma kogunes nädalavahetuse kasssatuluks 424 miljonit, jäädes seejuures maha ainult uuest kosmose-eeposest "Star Wars: Jõud tärkab" (529 mln), ootamatult edukaks osutunud järjest "Jurassic World: Sauruste maailm" (525 mln) ja viimasest "Harry Potteri" filmist (483 mln).

Arvestades, kuivõrd hävitava kriitilise vastuvõtu osaliseks sai Batmani ja Supermani esimene koosviibimine kinoekraanidel enne ja pärast linastumist, peab tõdema, et isegi negatiivne kriitika ei suuda koomiksi- ja superkangelasefänne kinodest eemal hoida. Kellel on õigus? Kas kriitikutel või fännidel? Järgnevad mõned väljalõiked Eesti filmikriitikute arvustustest.

Ralf Sauter, Ralfi nurk:

Midagi tõeliselt erutavat ma filmist ei leidnud. No jah, Batman kakleb päris vägevalt vahepeal, rakendades igasugust lahedat atribuutikat (meenus korduvalt "Arkhami" videomängude seeria) ning pildiliselt on mõjuvalt tumedal "Dawn of Justice'il" kordades rohkem isikupära ja stiili kui näiteks Marvel Cinematic Universe'i filmidel, aga lugu on liiga kaootiline ja laialivalguv, et seda siiralt nautida saaks. "Dawn of Justice" paotab meile, et superkangelase elu on piinarikas (ka siis, kui ta juhtub olema miljardär) ning sedasama on ausalt öeldes ka film ise.

Seotud lood:

Andrei Liimets, Malcolmi filmivaatlusala:

Loogikakoidest auklikuks puretud lugu, nõdrameelne stsenaarium, väsitavalt ebasümpaatsed tegelased, absoluutselt jälgitamatult gigantne ja pingeta märul. Vältida nagu vähki.

Mart Raun, Ma armastan filme:

Olen olnud Batmani fänn nii filmis, teles kui koomiksveergudel varajasest lapsepõlvest (Tim Burtoni "Batmani" vaatasin VHS-ilt vist 100 korda) aga "Batman v Superman" (mida käisin kahel päeval järjest IMAXis vaatamas) oli minu jaoks kummaline, kuna film tekitas vastuolulisi emotsioone. Kui mõistus välja lülitada ja loost mitte hoolida, võib eraldiseisvaid episoode ning isegi ekraanil toimuvat mürgilt nautida. Kuna film üritab olla midagi enamat kui lihtne vaatemäng, on tegu läbikukkumisega ning vist halvima Batmani filmiga Joel Schumacheri "Batman & Robin" (1997) kõrval.

Cineuropa Shorts toimetaja, vabakutseline filmifestivalide programmijuht, filmikriitik ja koomiksite fänn Laurence Boyce ERR-ile antud intervjuus:

Mulle see tõepoolest meeldis. See film läheb huvitaval kombel sama rada, kuhu liiguvad Marveli filmid. Kui Christopher Nolan hoidis enda Batmani filme alati kuidagi eraldiseisvana ning me ei näinud seal teisi superkangelasi, mis on tegelikult olnud üleüldse DC filmide eripära, siis see on esimene teos, kus me hakkame nägema, et sarnaselt Marveli filmidele lisatakse uusi tegelasi ning kasvab välja justkui omaette maailm.

Katariina Rebane, Eesti Päevaleht:

Film võib tegijate taskuid küll tublisti täita, kuid on sisult lame. Maskides ja keepides superkangelased Ben Affleck ja Henry Cavill mõjuvad sentimentaalsete idiootidena, kes valmistuvad üksteist maa alla taguma. Kui Superman on alati olnud pisut igav tegelane, siis Batman on seni mitmeplaanilisem tundunud. Ben Afflecki esitatud nahkhiirmees on aga tujukas ja väga sünge.

HÕFF-i programmijuht Helmut Jänes, Postimees:

Rauakolinat on filmis palju. Sama palju on häirivalt valju taustamuusikat. Mürtsub vali pill, ei lenda mitte ainult pommid. Kui "Sõrmuste isandas" võis Gandalfi ja Sarumani taekwondo stiilis kakelung tunduda isegi humoorikas, siis Batmani ja Supermani madin tekitab ausalt öeldes lihtsalt suurt piinlikkust.

Tuuli Põhjakas, Delfi Noorte hääl:

Filmi kahe ja poole tunnise pikkuse kohta toimus filmis liiga palju ebaolulisi ja venitatud sündmusi, millel ei olnud ühtki otsest suunda lõpplahendusele. Kui alguses tundus filmil olevat kindel sisuline eesmärk (jah, peale selle, et teha palju pauku), siis ühel hetkel oli märgata selle kadumist. Kõike hakati lihtsalt ootamatult teele loopima ja tuli ise aru saada, millega ja kuidas miski seotud on.

Herman Kelomees, Bestsales.ee:

Iseküsimus on, miks nii paljud kriitikud filmi osas leiged on. Vastust tasub otsida kohati arusaamatult efektikirjudest arvutigraafikastseenidest, ülitõsisest toonist (tuvastasin filmis üheainsa hea nalja) ning ebaühtlasest loo jutustamise kvaliteedist. Batmani ja Supermani vahelise konflikti laabumise moment on lahendatud imalalt.

Mida arvad sina? Kas õigus on pigem kriitikutel või filmile suure kasumi toonud fännidel?